Kas valida palgatöö või hakata ettevõtjaks?

Kaja Lääts Foto: Elmo Riig

VILJANDIMAAL on ettevõtlusaktiivsus Eesti keskmisest suurem. Siin toimetab ligi 4500 aktiivset ettevõtet, see tähendab reaalselt töökohti loonud ja makse tasuvat äriühingut. Statistika järgi on neist suurim osa tegevad põllumajanduses ja metsanduses. Aga tugevad ettevõtlussektorid on ka ehitus, kaubandus, töötlev tööstus ja teenindus.

Igapäevatöös suhtlen sageli inimestega, kes pole otsusele jõudnud, kas tasub loobuda kindlast palgatööst ning sukelduda võimalusterohkesse, aga ka stressi- ja riskirohkesse ettevõtjaellu. Parim võimalus aidata neil inimestel selgust saada, kas võtta risk ja astuda samm ettevõtjaks hakkamise poole või mitte, on analüüsida detailselt äriideega seotud võimalusi ja ohte. Enne ettevõtlusega alustamist pead olema veendunud oma idees ja olulist rolli mängib meeskond sinu ümber.

Ettevõtlusnädalal igal aastal oktoobrikuu alguses võtame ühe keskse teemana üles ettevõtja ja palgatöölise rollide plussid ja miinused. Lisaks on nädala jooksul fookuses e-kaubanduse teemad, sest tänapäeval on ­e-äri kõige kiirem võimalus väljaspool oma maakonda uute klientideni jõuda.

ALLJÄRGNEVALT aga toon välja ettevõtja võimalused Viljandimaa kontekstis.

Alustaval ettevõtjal on võimalik saada abi ja nõuandeid mitmest kohast: Viljandimaa arenduskeskusest, töötukassa kohalikust esindusest ning maaelu edendamise sihtasutuse konsulentidelt. Meilt saab muu hulgas teada, millised on toetused ettevõtlusega alustamiseks ja kuidas neid täpselt taotleda.

Lisaks on Viljandis pakkuda muid tugiteenuseid. Näiteks Viljandi loomeinkubaatoris on mõningane äripinnavalik, samuti on võimalus rentida seadmeid ning saada tehnoloogilist tuge oma toodete prototüüpimiseks või väiketiražeerimiseks. Viljandis on loomisel koostöötamiskontor, et katta väike­ettevõtja töökohavajadusi. Oma äriideed saab katsetada Start­Up Viljandi kodulehel.

Et Viljandi kultuuriakadeemia tegevus on meie maakonda toonud hulga noori ja loomingulisi inimesi, on siin soodne keskkond loomemajandusettevõtete stardiks ja kasvuks. Arenduskeskuse ettevõtluskonsultandid annavad oma panuse mentorina kultuuriakadeemia korraldataval Ideesõelal, mis on ettevõtlusõppeaine üks praktiline osa. Mõnigi äriidee on sealt koolitööna tuule tiibadesse saanud.

ET ASUME Eesti keskel, on meie ettevõtjatel teatud sektorites logistilised eelised ning väikelinnas toimetamine tähendab lühemat vahemaad kliendi ja ettevõtja vahel. Ka neid aspekte arutame üheskoos alustavate ettevõtjatega.

Suurimad takistused äri käivitamiseks Viljandimaal on vajaliku rahastuse ning tööjõu leidmise keerukus. Paraku ei hinda suurpangad väljaspool Harjumaad asuvat kinnisvara laenutagatisena eriti kõrgelt. Ka oskustöölisi napib peaaegu kõikides valdkondades ning see sunnib tegema või tellima alltöövõtte väljastpoolt maakonda. See omakorda suurendab logistikakulu, mida alguses ei pruugi ette näha.

Seega, kui inimestel on võimalik valida karjäär mõnes Viljandimaa tugevas ettevõttes (Cleveron, mõni kiiresti kasvav puiduettevõte), on igati põhjendatud valik palgatöö kasuks. Kõik ei pea olema ettevõtjad, ka palgatöö võib olla väljakutserohke ja tuua rahulolu. Eduelamust ei pea otsima ainult ettevõtlusest, vaid ka lihtsalt uutest proovikividest, tegevustest ja hobidest.

Aga kõik need, kes on mõlgutanud mõtteid oma äriga alustamisest, võiksid käia esmaspäeval algava ettevõtlusnädala üritustel, saamaks inspiratsiooni teistelt ettevõtjatelt. Vaid nii tekib kaalutletud otsus ühe või teise suuna kasuks: kas valida palgatöö või hakata ettevõtjaks.