Mis toimub?

, Viljandi Pauluse koguduse õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allan Praats
Allan Praats Foto: Peeter Kümmel / Sakala

JÕULUDEGA KAASNEB palju askeldamist. Tuleb kaardid saata, kuusk ehtida ja kingid osta. Jõuluõhtuks on tarvis laud katta, küünlad süüdata...

Linn on piduehtes. Et jõulud võiksid tulla rõõmu- ja üllatusterohked, seatakse kõik valmis advendiajal.

Jõuluvana küsib lastelt ja vahel ka täiskasvanutelt, kas neil on jõulusalmid peas. Tükk aega olen läbi ajanud ammu omandatud lugudega, aga sel aastal õpin hoolega pähe näitemängu sõnad, et ei satuks piinlikku olukorda.

Esimesel jõulupühal, 25. detsembril kell 11 algab Viljandi Jaani kirikus perejumalateenistus, kus kantakse ette jõulunäidend. Seal on koos kõik tähtsad tegelased: majaperemees ja -perenaine, kes lasksid Joosepi ja Maarja ulualla, Idamaa targad, kuningas Heroodes oma ihukaitsjatega ning karjused, kes nägid inglite ilmutust.

Platsis on lambadki, sest mis karjused need karjata ikka oleksid. Saab näha, kuidas Tiit Jürmann, Helmen Kütt, Lia Link, Tarmo Loodus, Marko Tiitus ja hulk teisi toredaid inimesi jõulurollidega toime tulevad.

Ümberringi toimuv mõjutab meie meeleolu, aga meie ise — sinagi, hea lugeja — mõjutame oma rõõmsa meele ja toimeka askeldamisega neid, kes viibivad meie lähedal. Peame end rutiinist vabaks võtma, et elada veidi aega jõulumeeleolus.

Sel õhtul kogunevad sajad ja tuhanded, miljonid ja miljardid inimesed kirikusse, et olla osalised selles, mis on püha. Iga lapse sünd on ainulaadne ja imeline: ilma on tulnud inimene. Jeesuses Kristuses tuleb meie sekka Jumal. Nii nagu inimeste teod kasvavad välja nende olemusest, nõnda tulevad Jeesuse teod Jumalast.

Me ei tee häid tegusid selleks, et olla head, vaid sellepärast, et oleme head. Jõululapse sünni kaudu saab ilmsiks, et Jumal on hea, ja see on rõõmusõnum. Kurjus ei ole ju midagi muud kui headuse puudumine.

«EVANGEELIUM» ON kreeka keele laensõna, mis tähendab rõõmusõnumit. Luukas, kes kirjutas üles Jeesuse elu ja õpetusega seotud sündmusi, viitab evangeeliumi alustades ühele tähtsale riiklikule sündmusele.

See korraldatakse nüüd üheteistkümnendat korda ka Eestis.

Sain kirja, mille ümbrikul seisis «Rahva ja eluruumide loendus 2011». Niisiis on mind ametlikult teavitatud, et 31. detsembril algab rahvaloendus. Kolme kuu jooksul loetakse üle kõik Eesti püsielanikud ja eluruumid.

Rahva üle arvestust pidada on riigi elukorralduse seisukohast väga tähtis ning seda teati ka kaks aastatuhandet tagasi. Jeesuse Kristuse sünnilugu on seotud rahvaloendusega, mis korraldati Rooma riigis keiser Augustuse ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.

Rahvaloendused olid kohustuslikud, sestap asusid Maarja ja Joosep teele. Nad läksid oma elukohast paika, kuhu olid nii-öelda sisse kirjutatud. Luukas nägi keisri käsus Jumala tahte teostumise märki: Jeesuse vanemad siirdusid Naatsaretist Petlemma, sest pühade kirjade järgi pidi Kristus sündima selles Juuda maakonna linnakeses.

Eelnevast arutluskäigust hargneb üks murelik mõte. Viljandis ja kogu Eestis on kohapeal elavaid ja töötavaid inimesi vähemaks jäänud. Küllap annavad meie rahvaloenduse andmed täpsema ülevaate, kui palju eestimaalasi käib tööl välismaal või on päriseks sinna kolinud.

Tõsiasi, et meid on vähe ja jääb järjest vähemaks, peaks tegema meile rahva ja riigi tulevikku silmas pidades muret. Väljaränne ei anna end tunda üksnes riigikassale ja pensioniplaanidele, vaid ka isadele ja emadele, vendadele ja õdedele, abikaasadele ja lastele.

Jõulud on üksnes viiv, mil meile meenutatakse, et oleme kellegi lapsed ja ühtlasi oma järglaste vanemad — et meil on vendi ja õdesid. See aeg on mõeldud kodus perega veetmiseks, aga ühtlasi meeldetuletuseks, et kuulume kokku perekondade, koguduste, kogukondade ja rahvaste kaupa.

Jeesuse sünd suunab meie pilgud sellele, mis on püha, aga Jumala armu vastuvõtmise pühitsemiseks ei sobi üksnes jõulud, vaid kogu meie elu — ka argipäevad.

Viljandi Jaani ja Pauluse koguduse koostöökogul tuli kristliku lastekasvatusega seoses jutuks koolieelne haridus. Viljandis võiks olla kristlik lasteaiarühm, et meie lastel oleks keskkond, kus palvetamine ja piiblilugude tundmine on enesestmõistetavad.

SEE, ET meid on üpris väheks jäänud, annab end tunda ka kirikule. Raske on toime tulla. Kirik ei ole luksus, vaid inimesed oma usu, lootuse ja armastusega — pärand, mida peame oskama ja tahtma hoida. Kirik on pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed.

On neid, kes ütlevad, et oma riik on luksus. Küllap peavad nad silmas, et kallite asjade eest tuleb maksta kõrget hinda. Kummatigi kaasneb niisuguse ütlemisega tahtmatult ka mõte, et luksus on midagi, mis ei ole eluks tingimata vajalik.

Kas sellest järgneb, et need, kes on võidelnud ja langenudki iseseisva riigi ja rahva nimel, on ohvri toonud luksusliku tilulilu eest? Kõike ei saa ju mõõta rahaga! Kui inimesel on midagi hindamatult väärtuslikku, mida ta ei oska muud moodi mõõta, siis ei vääri ta seda ning võib sellest ilma jääda.

Kahanemine võib, aga ei pruugi olla pöördumatu. Oleme üle elanud palju raskemaid ja vaevarikkamaid aegu. Neile aegadele on iseloomulik, et omavahelised vastasseisud ületatakse ühiste eesmärkide nimel. Ollakse solidaarsemad ja toetatakse üksteist. Jõululapse sünni valguses üteldakse meile, et inimese loomulik seisund on kokkukuuluvus ja vastastikune lugupidamine, mitte kiivus ja tülid, ahnus ja omakasu.

Jõuluõhtul loetakse kirikutes Jesaja raamatust, et rahvas, kes istub pimeduses, näeb suurt valgust. See on prohveti ettekuulutus, et sünnib kuningate kuningas ja isandate Issand. Sünnib keegi, kes mõistab inimlaste igatsusi ja lootusi. Jeesuse Kristuse tulemisega sai ilmsiks Jumala meelevald valitseda jõu ja rõhumise asemel kannatlikkuse ja armastusega.

Küünalde süütamine annab märku rõõmsast ootusest — sellest, et tahame jagada valgust ja soojust, mõistmist ja hoolimist. Pimeduses on pisimalgi tulukesel suur jõud. Iga leeki tuleb hoida nõnda, et kale tuul seda ei kustutaks. Hea mõtte, sõna ja teoga saab igaüks anda jõulumüsteeriumi oma osa.
Jumalateenistus on Jumalaga kohtumise vorm ja viis. Viljandi Pauluse kirikus on see jõuluõhtul kell 16 ja 20. 25. detsembril on Jaani kirikus kell 11 perejumalateenistus ning Pauluse kirikus kell 15 oikumeeniline jumalateenistus, kus osalevad erinevate Viljandimaa koguduste juhid ja liikmed. Olete oodatud. Keegi ei ole nii hea, et ei peaks tulema, ja keegi pole nii halb, et ei tohiks tulla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles