Septembrist detsembri alguseni kudusid naiskodukaitsjad oma häid soove kinnastesse ja sokkidesse, mis saadetakse jõulukingituseks Afganistanis teenivatele Eesti kaitseväelastele.
Naised kudusid sõduritele käpikuid
Ettevõtmises lõid kaasa ka Sakala maleva liikmed. Eda Kivisillale oli see esmakordne ettevõtmine, kuid Evelin Lappalainen oli kinke kudunud ka eelmisel aastal. Kui mullu võeti plaani kududa vaid sõrmkindaid, siis tänavu tehti lisaks sokke ja salasõrmikuid.
«Mina kudusin kahed sokid ja ühed salasõrmikud,» ütles Evelin Lappalainen.
«Mina kudusin kirisokid, rohkemaks aega ei jagunud,» lisas Eda Kivisild.
Mõlemad teevad palju käsitööd, nii et vardaid ei võtnud nad kätte üksnes projekti tarbeks. «Minul on telekas ja kudumine omavahel seotud — ma ei oska kumbagi eraldi teha,» lausus Evelin Lappalainen muheldes.
Eda Kivisillale meeldib pigem tikkida, kuid ta ka heegeldab ja koob.
Eelmisel aastal alguse saanud projekti eesmärk oli lisaks kingituste saatmisele kodukandi kindakirjade ja rahvuslike mustrite tundmaõppimine ja mingil määral ka kudumisoskuste meeldetuletamine.
Kinnaste puhul oli naistele öeldud, et nad ei valiks väga erksaid toone, vaid eelistaksid võimalikult kõrbekarva värve. «Mina kudusin kinnastesse lehemustrit, põhiline oli päikese- ja ristikiri — need on kaitsva tähendusega,» rääkis Evelin Lappalainen.
Eda Kivisild võttis ette Mulgi kirikinnaste raamatu ja kasutas Halliste kihelkonna mustrit. «Mulle ei meeldi triibulist sokki kududa, see oli huvitavam. Kasutasin punast ja musta. See on ehtmulgilik ja kõige lahedam kombinatsioon maailmas!»
Kudujad rääkisid, et ülesanne oli keeruline, sest ei olnud täpselt teada, kui suuri kindaid oleks vaja. «Olen varem meestele kudunud ja umbes tean, missugune sobib. Eks ole ka väiksemate käte ja jalgadega mehi,» lausus Evelin Lappalainen.
«Seal teenib ju ka naisi,» täpsustas Eda Kivisild.
Naised tõdesid, et Afganistanis teenib päris palju Kaitseliidu poisse ning neile mõeldes oli mõnus kududa.
Sel aastal valmis 197 paari kudumeid, millest neljandik olid kindad ja ülejäänud sokid. Kudujaid oli umbes 120, neist 109 naiskodukaitsjad, lisaks lõid projektis kaasa mõned käsitööseltsid. Kudumeid tuli igast Eesti nurgast, suuremad kogused Tartu, Tallinna, Jõgeva, Lääne ja Rapla ringkonnast.