«Jõululaupäeval jõuan koju kella 16-17 paiku. Olen rampväsinud ega jaksa pidutseda. Lõikan leiba, paar viilu sinki peale — sellest saab kõhu täis. Siis heidan magama,» pajatab Reijo Sundström, Sürgaveres Looduse talus jõulukuuski kasvatav soomlane.
Sürgaverest vuras Soome 5000 jõulukuuske
Detsembris sõidutas ta Viljandimaalt Soome 5000 kahe ja poole kuni kolme meetri pikkust kuuske. Täis said 12 autokoormat ja 20 mikrobussi järelkäru. Pakkimiseks kasutati spetsiaalset masinat ning kuuskede saagimise, veo, kottidesse panemise ja koormasse tõstmisega oli 16 päeva jooksul ametis üheksa inimest.
«Helvetin raskas homma! Pagana raske töö,» kirjeldab 60aastane Reijo Sundström seda tegevust. Viis päeva andis vanajumal kuiva ilma, muidu aga võitlesid mehed lakkamatute vihmahoogudega. «Mullu oli paks lumi ja taevast sadas valget — siis oli veel karmim,» möönab põhjanaaber.
Soome parimad
Selle töö tulemusena jõuavad Soome parimad jõulukuused, usub Reijo Sundström. Need on müügil paljudes põhjanaabrite kaubakeskustes, kaupluste õuedel ja turgudel. Kahel Helsingi turukohal on Looduse talu peremees 17. detsembrist alates pakkunud neid ka ise.
Sundström on läbi ja lõhki maamees. Talutööd on ta rühmanud lapsest saadik ning pidanud juba 40 aastat Helsingi lähistel aiandustalu. Tema käe all on sirgunud lilli suveks ja talveks, samuti on ta enda sõnutsi pidanud 250 mesilasperet, mille aastatoodang oli 15 tonni. Ühtlasi tegi Sundström puusepana müügiks mesilatarvikuid.
Veel nüüdki on tal Helsingi lähedal Karkkilas ja Lohjal mitu tuhat ruutmeetrit katmikpinda, kus kasvavad kevadel petuuniad ja pelargoonid ning talvel jõululilled. Peaaednikuna toimetab seal Reijo Sundströmi tütar.
Jõulukuuskede juurde jõudis Sundström kaks aastakümmet tagasi. Soome talus sirgus tal neid kolmel hektaril. Kaubaks läks jõulude paiku 500 kuuse ringis ning äri sujus kenasti. Siis tuligi mõte pinda laiendada.
Sundström ütleb, et Soomes on maa üüratult kallis. Liiati ei ole see kuusekasvatuseks kõige sobivam, sestap seadis ta sammud lõunasse ning leidis Sürgaverest savikat maad, milles on kuuskede kasvamiseks niiskust ja toitaineid.
«Soomes tulnuks kümne hektari ostmiseks välja käia 100 000 eurot, Sürgaveres sain 7200 euro (tollal 54 000 Soome marka) eest 20 hektarit maad ja sada aastat tagasi mõisatöölistele ehitatud elamu koos õuemaaga veel pealekauba,» on Sundström rahul.
Kümme aastat Eestis
Esimesed kuuseväljad lõi ta Sürgaverre kümme aastat tagasi ning järgmisel viiel aastal rajas neid aina juurde, kuni otsustas viimaks pidurit tõmmata: kunagi on vaja ju asuda pensionäripõlve nautima.
Reijo Sundström ütleb, et ostis istikud Sürgaveres asuvast puukoolist, kus neid kasvatab üks politseinik. «Kümme aastat tagasi maksin ühe istiku eest krooni, nüüd tuleks välja käia 50—60 eurosenti,» teab soomlane, kes on hästi kursis nende kasvatamisega. «Külvid kaetakse lauaga, mis hoiab niiskust ega lase umbrohul kasvada. Kui kuused on tärganud, asetatakse lauad reavahedesse,» pajatab ta.
Tavaliselt tärkab tema jutu järgi 70—80 protsenti seemneid. Kaks aastat kasvavad kuusepoisid kasvuhoones ja teist sama kaua õues. Aina suuremaks sirguvaid kuuski istutatakse neli korda laiemale pinnale edasi.
Sundström ütleb, et tänu ümberistutamisele tulevad taimedele head juured. «Soomes kasvatatakse kuuseistikuid neli aastat järjepanu väikeses potis. Paraku jääb nende juurestik kehvaks ning kasvuvõime on hoopis nõrgem,» teab ta rääkida.
Eesti tehnoloogia nõuab soomlase sõnul palju käsitsitööd. Alles siis, kui istikud on saanud nelja-aastaseks, kasutatakse nende ülesvõtmiseks spetsiaalset masinat, mis kaevab nad maast välja ja raputab mulla õrnalt lahti, hoidudes juuri vigastamast.
Oma põllule istutas Sundström kuusehakatised masinaga. Et juured päikest ei saaks, olid need kaetud rätiga. «Juurte kuivades taimed hukkuksid,» seletab ta. Just seetõttu hoitakse neid istutuseelsel ajal kotiga külmas keldris.
Eestis soodustab Reijo Sundströmi jutu järgi jõulukuuskede kasvatamist parem kliima: Soomes kipub külm noorte kuuskede latvu näpistama. Teise boonusena toob ta välja selle, et Eestis ei külva hävingut ladvakahjur, mis teeb laastamistööd põhjanaabrite juures.
Eelmisel suvel märkas Sundström siinseski istanduses esimesi ussikesi, kes kuuskede tipus asuvad okkad pintslisse pistavad. «Puu kasvab küll kahjustuse järel edasi, aga kaubanduslik välimus on rikutud,» selgitab ta. Just seetõttu asub ta oma istandusi järgmisel aastal kahjurite vastu pritsima.
Sundström ütleb, et kuuskede kasvatamisega on palju vaeva ning soojal ajal käib ta seetõttu pidevalt Eesti ja Soome vahet. Vaja on reavahesid niita, teha keemilist umbrohutõrjet ja anda mineraalväetisi. Kui puud on jõudnud sobivasse kõrgusse, käiakse nad üle ning tehakse spetsiaalne ladva- ja kujunduslõikus, mis tagab selle, et kasvaksid õige kuju ja tihedusega puud. «Korralik jõulupuu peab olema tihe, tugevate okstega, ühtlane ja tumeroheline ega tohi olla lai,» rõhutab Sundström.
«Kuuski lõikab minu eestlannast elukaaslane varakevaditi või sügisel, siis kui neil ei ole kasvuaega,» kõneleb ta. Just naine on kandnud üheksa aastat hoolt kuuseistandikule tööjõu hankimise eest.
Kaks kuud tagasi peeti Sürgaveres jõulukuuskede kasvatamise õppepäeva. Reijo Sundströmi istanduses korraldati selle praktiline osa, demonstreerimaks jõulukuuskede müügiks valmistamist ja lõikamist.
«Uudistamas oli tohutult palju rahvast,» meenutab soomlane.
Eestisse ei ole Reijo Sundström kuuski müünud ega plaani seda teha ka tulevikus. «Ma ei ole hakanud lube muretsema: sellist hinda nagu Soomes niikuinii ei saaks,» usub ta. Kodumaal kuuski kasvatades sai ta nende eest küsida maksimumhinda, aga nüüd läheb enamik kaupa kokkuostjatele, kes maksavad 12 eurot puust. Turul otse müües saab ta jõulukuusest nüüdki 50—70 eurot.
Hilinenud jõulupidu
Pakkimisest rääkides ütleb Reijo Sundström, et ta valmistas vedamiseks spetsiaalsed puurid. Jõulukuused asetatakse nendesse ja vinnatakse traktoritõstukiga veoautosse. Sinna mahub kümme pakki 2,5meetriseid kuuski.
Järgmiseks aastaks lubab ta teha kolmemeetrised puurid, et mahuksid ka pikemad puud. Tänavu tuli kolmemeetrised kuused vedada Soome mikrobussi järelkäruga. Rekkadega on viimine odavam ja pealelaadimine hõlpsam. Sundström rehkendab, et veoautoga transportides tuli ühe puu eest maksta 2.50 eurot, mikrobussiga vedamiseks kulus neli.
«Kui oleksin teadnud, et see nii ränk on, oleksin vist jõulukuuskede kasvatamisest loobunud,» arvab ta, ent on äriga siiski rahul. Ning ega pidugi tulemata jää. See peetakse veidi hiljem, jõulude ja vana-aastaõhtu vahelisel ajal ning kutsutud on kõik Sürgavere töötegijad, kes on aidanud Eesti kuuskedel jõuluvana sünnimaale jõuda.