Reisikiri. Viljandi vutt ja Moldova Viagra

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kontrastide maa. Värske ilmega tribüüni Orhei linnastaadionil ümbritsevad roostes raudkolakad ja süngelt ümbrust põrnitsevad päevinäinud paneelmajad.
Kontrastide maa. Värske ilmega tribüüni Orhei linnastaadionil ümbritsevad roostes raudkolakad ja süngelt ümbrust põrnitsevad päevinäinud paneelmajad. Foto: Marek Tiits

Seda, et Eesti väikesest jalgpalliklubist palutakse keegi kolm korda suurema rahvaarvuga riigi jalgpalli meistriliiga olukorda hindama ja kogemusi jagama, ei juhtu just tihti. Et seda kutsutakse tegema keegi Viljandi klubist, on veel harukordsem. Aga täpselt nii läks ning mul õnnestus oma silmaga vaadata, milline (jalgpalli)riik on Moldova. Nägin ja kuulsin palju, koju naastes vasardas aga peas üksainus mõte: meil siin Eestis ja eriti Viljandis on asjad ikka päris hästi.

Mõni nädal tagasi sain jalgpalliliidust telefonikõne, milles uuriti, kas oleksin valmis oma Viljandi Tuleviku klubitöö kõrvalt lendama kaheks päevaks Moldovasse, et sealse Divizia Națională toimimist ja klubide tegemisi hinnata. Ehkki tööd on Viljandis üle pea, kalkuleerisin kiirelt, et tegemist on kodumängudevahelise ajaga ja pakutavat kogemust vastu võtmata jätta oleks rumal. Möödunud nädala neljapäeval lendasingi koos oma Narva kolleegi Aleksandr Dmitrijeviga välja.

Tagasi üles