Kliimalahingus oleme kõik ühel poolel

President Kersti Kaljulaid Foto: RICHARD DREW/AP

(Tekst on osa Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kolmapäeval ÜRO Peaassambleel peetud kõnest.)

ÜRO KUI üleilmse inimkonna hooldaja moraalne autoriteet on meile südamelähedane.

Me toetame mõtteviisi, mille kohaselt on planeedi päästmine iga inimese kodanikukohustus. Tänapäeval saame tehnoloogia abil võtta selle vastutuse ning tunnetada iga üksikisiku tegevuse tõsist, üleilmset mõju. Näiteks nagu eelmisel laupäeval toimunud teisel maailmakoristuspäeval: Eestist alguse saanud kodanikualgatus jõudis teist aastat järjest 179 riiki ja territooriumile – sealhulgas Antarktikasse –, kaasates enam kui 20 miljonit inimest ning see arv muudkui suureneb.

Sellest kannustatuna kirjutasid Eesti iduettevõtlussektori esindajad alla üleilmse haardega memorandumile, lubades aastaks 2030 olla kõikides oma tegemistes kliimaneutraalsed. Nende panus on arvestatav turujõud, aga ka mõtteviis, sealhulgas nende võime mobiliseerida kiiresti rahvamasse üle kogu maailma. Mõnikord seostame nende võimet muuta maailma ainult halvaga: endassetõmbumine ja antagonistlik arutelustiil, töökorralduse segipaiskamine ning ühiskondlike teenuste pakkumise ohustamine, kasutades üleilmset tööturgu, mis ei sobitu meie tööstusajastust pärit maksumudelitega. Kuid seda võimet saab kasutada ka selleks, et mobiliseerida masse heaolu nimel suuri tegusid korda saatma. Kliimaneutraalsuse tõotuse võivad anda kõik idufirmad ning teised keskkonnasäästliku mõtteviisiga ettevõtted, kes on valmis toetama planeedi päästmist rohujuure tasandil.

Täna, nädal pärast protsessi algatamist, on leppega liitujate arv kasvanud rohkem kui kaks korda ning see on levinud Eestist väljapoole, hõlmates praeguse seisuga üle 70 ettevõtte Euroopa eri paigust.

NEID KODANIKUALGATUSI on muu hulgas vaja selleks, et veenda poliitikakujundajaid, et idealism ja valmisolek tegutseda nii praeguse inimkonna kui ka sündimata laste heaolu nimel ei ole kuhugi kadunud. See võimaldab meil, poliitikutel, eraldada kliimamuutuse peatamiseks vahendeid, mis moodustavad lõpuks paratamatult ühe protsendi või tõenäoliselt isegi suurema osa maailma SKT-st.

Peamine põhjus, miks keskkonnasäästliku energia tootmise tehnoloogiaid ei ole suudetud terves maailmas tõhusalt rakendada, on meie tegevuse killustatus. See takistab üleilmse võrgustiku loomist. See takistab päikeseenergia rakendamist meie kõigi hüvanguks, olgugi et me teame, et maailma energiavajaduste katmiseks on tarvis vaid Hispaania territooriumi suurust ala. See takistab iga maailma mikrovõrgu sidumist taastuvate energiaallikatega ning elektri viimist nendeni, kel seda praegu pole.

SELLE KILLUSTATUSEGA aitab meil võidelda üksnes ÜRO. Eile toimunud esimene üleilmne kliimakohtumine on teretulnud märk sellest, et ÜRO on selleks väljakutseks valmis.

Kliimamuutus on ka edaspidi suurim eksistentsiaalne katsumus, millega maailm silmitsi seisab. Selles valguses on häiriv tõdeda, et me suuname ikka veel triljoneid dollareid selle põhjustajasse – fossiilkütuste tööstusesse.

Kliimamuutuse hävituslik jõud ei avalda kõikjal maailmas ühesugust mõju. Mõni koht on haavatavam kui teine. Sellegipoolest ei jää ükski maailma paik puutumatuks ning selle eest pole meil kellelgi pääsu. Paljud inimesed üle kogu maailma tajuvad juba, et nende elatusvahendid ja isegi elud on ohus.

HIMAALAJA LIUSTIKE sulamise kiirus on selle sajandi algusest saati kahekordistunud, mis seab ohtu Kesk-, Lõuna- ja Ida-Aasia veevarud. Arktika igikelts sulab aastakümneid varem, mis ületab isegi kõige pessimistlikumad prognoosid, ähvardades vallandada tohutu koguse metaani, võimsat kasvuhoonegaasi. Paljud väikestest saareriikidest arenguriikidest pärit inimesed elavad pidevas hirmus, et tõusev meri ujutab nad üle. Kui me ei tegele selle olukorraga kohe, kiiresti ja põhjalikult, läheb see aina hullemaks. Meie pingutustest ega edusammudest ei piisa aga selleks, et vältida selle üleilmse kriisi kahjulikku mõju. Kriisi, mida riigid ei saa omal käel lahendada.

Kliimamuutusega seotud julgeolekuküsimustega tegeleb lähemalt ÜRO kliima ja julgeoleku sõprade rühm, kuhu kuulub ka Eesti.

Teadlaste hinnangul on kliimamuutus üheti mõistetav. Nad pakuvad meile ka parimaid viise sellega võitlemiseks. Parimaid lahendusi otsides tuleb meil alati tugineda teadusele. Arusaam, et fossiilkütuste asendamine biomassiga on CO2-neutraalne, on laialt levinud, kuid teadus on näidanud, et see pole päris õige. Taastuv energia ei ole tingimata CO2-neutraalne. Puidu põletamine võib hoopis CO2 heitkoguseid suurendada ning sajandi keskpaigaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist veelgi raskendada. Selle asemel on tõhusam puitu kasutada toodete valmistamiseks, mis ei ole mitte ainult CO2-neutraalne, vaid ka CO2-positiivne, sest need tooted talletavad süsinikku terve eluaja vältel. Seda hinnatakse Eestis kõrgelt ning iga neljanda maailmas eksporditud puitmaja on ehitanud eestlased.

KLIIMAMUUTUS ja keskkonnaolude halvenemine kuuluvad nende väheste asjade sekka, mille eest tuleb meil jagada kollektiivset vastutust. Selles lahingus oleme kõik ühel poolel, sest see on meie ainus võimalus võita. Meil on varasemast üks hea näide selle kohta, kuidas meie ühised pingutused on vilja kandnud. 1987. aastal võtsime nõuks kaitsta osoonikihti, lõpetades järk-järgult mitmesuguste osoonikihi hõrenemist põhjustavate ainete kasutamise. Selle tulemusena on Antarktika kohal olev osooniauk sellest ajast saati tasapisi kahanenud.

Järgmisel aastal tähistame Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 75. aastapäeva. Ma kutsun kõiki üles võtma sünnipäevapidustusteni jäänud 12 kuud kui võimalust mõelda, mida me saame teha nii individuaalselt kui ka ühiselt, et kaitsta ja tugevdada ÜRO-d ja mitmepoolsust.

TEGELIKULT on vastus lihtne: selleks, et see üleilmne, omavahel seotud soojeneva kliimaga maailm jääks püsima, on vaja, et meie hea tahe ja head teod ületaksid kunstlikke piire, mille on seadnud mitmesugused – ja inimkonna kui terviku vaatepunktist kunstlikud – üleilmse ühiskonna killustumised, mis on meid seni saatnud ja jäävad seda tegema ka edaspidi.

Meie üleilmsete pingutuste positiivset mõju õõnestab tõelise mitmepoolsuse, tõese ja idealistliku, inimkonna hüvanguks mõeldud mõtteviisi puudumine. Me peame selle ületama. ÜRO on töövahend, mis aitab meil seda ületada. Seda tuleb teritada ja uue tehnoloogia abil täiendada ning see on vaja ühendada kodanikuühiskondadega digitaalsete vahendite abil, mis võimaldavad koondada individuaalseid pingutusi üleilmseteks liikumisteks – kuid seda ei saa iial asendada.