Kuhu liigud, Eesti prügi?

Kaia Oras Foto: Statistikaamet

PALJUDE TEISTE Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. Viimased andmed näitavad, et iga Eesti elanik tekitas 2017. aastal 390 kilo olmejäätmeid (Euroopa Liidu keskmine oli 486 kilo aastas inimese kohta).

Olmejäätmete hulk varieerub Euroopa Liidus riigiti märkimisväärselt. Ühed väiksemad prügitekitajad elavad Rumeenias: seal koguneb elaniku kohta aastas 272 kilo olmejäätmeid. Seevastu Taanis on see kogus 781 kilo.

Rääkides kõigist jäätmetest, võib öelda, et kuigi aastal 2018 tekkis Eestis viimase nelja aasta kõige väiksem jäätmete hulk, on olmejäätmete kogus meie riigis juba seitsmendat aastat suurenenud. Aastal 2011 koguti kokku 445 000 tonni olmejäätmeid, 2018. aastaks oli see hulk kasvanud 535 000 tonnini.

Jäätmekogused on Eestis vähenenud põlevkivi kasutusega seotud tööstuses tekkivate jäätmete tõttu. Aastal 2018 vähenes põlevkivikompleksis jäätmete teke võrreldes varasema aastaga 13,4 protsenti ning kogu jäätmete hulk kahanes 6,8 protsenti. Kokku tekkis jäätmeid möödunud aastal 23,52 miljonit tonni, millest 75 protsenti olid põlevkivijäätmed.

Olmejäätmete hulga suurenemise tõttu koormab olmejäätmete käitlus Eestis ehk keskkonda rohkem kui mitmes teises Euroopa Liidu riigis. Näiteks võetakse meil suhteliselt vähem ringlusse materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida.

Rahvusvahelised andmed näitavad, et Eestis kasutatakse olmejäätmete ladestamist ja põletamist energiatootmiseks suhteliselt enam kui Euroopa riikides keskmiselt. Praegu võetakse Eestis ringlusse veidi üle neljandiku olmejäätmetest. Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi järgi tuleb alates 1. jaanuarist 2020 Eestis ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest. 2035. aastaks peab ringlussevõtu määr olema suurenenud 65 protsendini.

Eestil on keskkonna paremaks hoidmiseks seega veel palju teha. Peale selle näeb direktiiv ette, et 15 aasta pärast ei tohi ladestada rohkem kui kümnendikku tekkivatest olmejäätmetest. Eesti on mitmel aastal selle eesmärgi ka täitnud (2014 ja 2015), kuid sealt edasi on ladestamise kogused olnud üha suuremad.

MIDA ON VÕIMALIK Eestis veel ära teha?

Kümme aastat tagasi toimus Eestis esimene talgupäev «Teeme ära». Tänavu 21. septembril oli taas maailmakoristuspäev. Ühe koristuspäevaga aastas ilmselt ei jõua lahendada probleeme, mille põhjus on aina suurenev olmejäätmete hulk. Sellegipoolest on igaühel võimalik anda oma panus selleks, et meie ümber tekiks vähem prügi. Alustada võib kas või korduvkasutatavast karbist lõunasöögi ostmisel ja riidest poekoti kasutusele võtmisest ning jätta soetamata miljonid kilekotid, mis pärast poeskäike igal aastal Eesti kodudesse jõuavad.

(Artikkel pärineb statistikaameti blogist.)