Uus vallavanem astus ametisse tagandatud juhi pooldajate keskel
Täiendatud kell 21.10

«Ei! Ei! Ei!» hakkasid Põhja-Sakala vallavolikogu erakorralist istungit vaatama tulnud inimesed saalis hüüdma, kui sai selgeks, et uueks vallavanemaks on valitud Hermann Kalmus. «Ta ei kõlba! Nalja teete siin või? Ma ei lähe enam kunagi valima!» kõlasid hääled publikust.

Uus vallavanem Hermann Kalmus oli volikogu istungi eel ja ajal ümbritsetud vallarahvast, kes toetas vallavanemana Tõnu Aavasalu. Ta avaldas neile omalt poolt tunnustust, et nad ilmutasid poliitilist aktiivsust ja näitasid meelsust. «Mina pean inimestest lugu ka siis, kui nad on eriarvamusel, ja ma loodan, et sain oma emotsioonidega hakkama,» lisas ta.

Põhja-Sakala vallavolikogu 13 liiget avaldasid pärast vallavanem Tõnu Aavasalu ärakuulamist talle umbusaldust, jätsid ta ilma ühe kuupalga suurusest kompensatsioonist ning valisid uueks vallajuhiks Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmuse.

«Vallavalitsus ei saa olla pidevas vastuolus vallavolikoguga,» põhjendas Kalmus asjaolu, miks oli vaja Tõnu Aavasalule umbusaldust avaldada.

Uus võim vahetab välja kaks juhti

Tõenäoliselt järgmisel istungil, mis koguneb neljapäeval, esitatakse umbusaldusavaldus ka volikogu esimehe Arnold Pastaku vastu. Vallamajast peab aga lahkuma Kalevi Kaur, kes juhib majandusosakonda ning on vallavalitsuse liige.

«Just majandusosakonna tööst on tulnud takistused, tööd venivad ja volikogu liikmetele ei anta vastuseid,» rääkis Hermann Kalmus.

Tema kavatseb tööle asudes kõigepealt luua töörahu, suhelda inimestega ja nende hirme maha võtta. «Täiesti adekvaatsed inimesed on levitanud kuulujutte, et ma tahan vallakeskuse kolida Võhmasse,» tõi ta näite kuulujutust, mida tema andmetel on levitatud.

Kalmusele küsimusi esitanud volikogu liikmed pillasid repliike tema kõrghariduse ja omavalitsustöö kogemuse puudumise kohta. Kalmus tunnistas, et oli teinud suure vea, kui kirjutas enne valimisi alla kandidaadiks asumise dokumendile, milles oli talle märgitud kõrgharidus. Ta tunnistas, et tal on keskharidus, ja leidis, et kui volikogule on see ametisse asumisel takistus, on võimalik seda hääletamisel väljendada. Ta lubas, et temaga tööle hakkaval meeskonnal on piisavalt omavalitsuse juhtimise kogemust. Valla ajaloos esimest korda nimetati ametisse abivallavanem, kelleks sai varasem Vändra vallajuht ja politseiametis töötanud Jaanus Rahula.

«Tema peaks tooma emotsioonita pilku väljastpoolt ja kogemust, et selles tunneteküllases olukorras piisavalt rahulikult olukorda analüüsida,» lausus Kalmus.

VALLAVALITSUS

Põhja-Sakala uus vallavalitsus

Hermann Kalmus – vallavanem

Jaanus Rahula – abivallavanem

Tarmo Riisk – piirkonnajuht

Kärt Linder – piirkonnajuht

Luule Tiirmaa

Kalev Sengbusch

Lennart Sova

Allikas: Hermann Kalmus

Esimeste suurte töödena nimetas ta eelarvestrateegia koostamist, hariduse arengukava loomist, et tagada Suure-Jaani piirkonnas koolirahu, ning üldplaneeringu kehtestamist. Samal ajal vallajuhtimisega kavatseb Kalmus jätkata tööd Pilistvere koguduse õpetajana. «Ma olen oma elu Pilistveres kõvasti ümber korraldanud ja korraldan veel,» teatas ta.

Aavasalu pakkis asjad enne istungit

Ametist tagandatud Tõnu Aavasalu ütles, et lahkub vallavalitsusest kerge tundega. Juba enne istungit oli ta kabinetis enamiku asju kokku pakkinud. «Las teised ka proovivad,» sõnas ta ja tõdes, et sellel volikogul oli raske koos tööd teha. «See ei ole normaalne, kuhu me oleme jõudnud.»

Ta kinnitas oma valijatele, et jätkab volikogus, seega hääled kaotsi ei lähe. Edasise töö pärast Aavasalu oma sõnul ei muretse, sest juba siis, kui Sakalas esimest korda talle umbusaldusavalduse esitamisest kirjutati, sai ta mitu tööpakkumist. Vallavanema tööst tõi ta esile selle, et jõudis midagi teha kõigis piirkondades. Suure-Jaanis sai valmis tervise- ja veekeskus, Võhmas algas kooli ehitus, Kõos hooldekodu rajamine.

Lõpuni Tõnu Aavasalu toetajate leeri jäänud Arnold Pastak tunnistas, et on volikogu esimehe koha peatses kaotamises kindel. Hermann Kalmus ütles, et temal Pastaku suhtes pretensioone pole, küll aga jätkub tema teada etteheiteid nii mõnelgi teisel volikogu liikmel.

Pastak avaldas veendumust, et kogu võimuvahetus oleks võinud jääda kahe aasta pärast saabuvate valimiste aega, kui valiku oleksid saanud teha valijad.

Põhja-Sakala 21-liikmelises volikogus kaks aastat tagasi 13 kohta saanud valimisliidu Koostöö ühine tegevus läks lõhki tänavu suvel, kui suurem osa valimisliidu liikmetest soovis Tõnu Aavasalu ametist taandumist, kuid vallavanem polnud sellega pä- ri.

Aavasaluga vastuollu läinud osa Koostööst nimetas vallajuhtimise probleemidena vallavalitsuse esitatud eelnõu Suure-Jaani kooli Tääksi õppekoha sulgemise kohta, mõnede tööde venimist ja vallavolikogu seisukohtadega mittearvestamist. Tõnu Aavasalu kinnitusel on vallavalitsus alati täitnud volikogu otsuseid ning eelnõusid ja mõtteid ongi volikogule esitatud selleks, et nende üle saaks diskuteerida.

Intervjuud:

Tagasi üles