Mina ei hakka pori loopima (3)
Seda teekonda alustades ma küsisin endalt, kui inetuks see protsess läheb ja milliseid võtteid viimases hädas ametikohast kinnihoidmisel rakendatakse. Nüüd on siis vastus käes. Minult ei võta tükki küljest ära, kui keegi otsustab mind valetajaks tembeldada, küll aga on see süüdistajatelt kõnekas võimu säilitamise võte. Selja taga toimub rohkematki, kuid mina pori loopima ei hakka.
Nüüd valedest. Mina ei ole kuskil ise kirjutanud või teadlikult väitnud, et mul on kõrgharidus, sest seda mul lihtsalt ei ole. Kandideerimisavaldusele kirjutasin alla valimisnimekirja koosolekul kaks aastat tagasi. Avaldus oli ette valmistatud ja ootas ainult minu allkirja, selle ka panin. Ilmselt avalduse koostaja eeldas, et mul on kõrgharidus, ja mina pean tunnistama, et kõiki ridu ma näpuga järge ajades ei lugenud. Valus õppetund ja selgelt minu viga.
Milles seisneb valeväide, et Tääksi õppekohas plaanitakse remonti. Lasteaed Täksik on Suure-Jaani kooli osa ja asub Tääksi õppekohas, seda teavad kõik asjaosalised. Sõnadega võib ju demagoogiliselt mängida, aga tulemus on üks ja seesama. Remonti ei ole alustatud ning kooliperele anti teada, et sel aastal seda ei tehta ja summa läheb üle järgmise aasta eelarvesse. Teades asja köögipoolt, on üsna kummastav väide, et ehitajat otsitakse. Kooliperele anti teada, et töid hakkab talvel tegema Suure-Jaani Haldus. Nende väidete kohta on koosoleku protokoll olemas. Loomulikult ei ole sellest muudatusest volikogu üldse teavitatud.
Suure-Jaani kooli parendamise rahastamist üle vaadates pean tunnistama, et minu väide kümme korda suurema summa väljavõitlemisest on olnud tagasihoidlik. Eelarve- ja majanduskomisjoni 2018. aasta 20. septembri protokollist number 9 selgub, et vallavalitsus oli planeerinud 30 000 uue koolihoone eskiislahenduseks ja katuse kapitaalset kordategemist ei planeerinudki. Majanduskomisjonis suruti see sisse koos päästeameti ettekirjutuse täitmisega, mis tähendab siis 100-protsendilist raha väljavõitlemist võimla katuse remondiks.
Kui ma väidan, et volikogu soovitas korraldada võimalikult avaliku oksjoni tööstusala kruntide hoonestusõiguse seadmiseks, siis mis on siin vale? Kui aga oksjoni tulemuseks on üks pakkuja, kes satub «juhuslikult» olema vallavanema lähisugulane, siis julgen väita, et volikogu liikmete küsimused on igati õigustatud.
Minevikku mäletades peame tunnistama, et üle aasta tagasi usaldasime koostöönimekirjas vallavanemat ja majandusosakonna juhatajat ning andsime loa tööstuspargi tootmiskruntide otsustuskorras hoonestusõiguse seadmiseks. Juba siis oli osa volikogu liikmeid selgel seisukohal, et nii talitades rikub vald ettevõtjate võrdse kohtlemise õigusi. Nüüd, üle aasta hiljem, oleme tunnistajaks kohtu otsusele, et vald rikkus ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiipi, ja sellele, et viiest ettevõttest on tööstuspargis järele jäänud üks. Kuuldavasti on temagi esitamas taotlust tööstuspargis arendustegevusest loobumiseks.
Kus on siin tõde ja kus on vale, on iga tark vallakodanik, ma usun, võimeline ise otsustama.