Miks vaimulik valetab? (1)
/nginx/o/2019/09/20/12579476t1hc9ae.jpg)
Valetamist ei peeta normaalseks ja lubatavaks ühegi inimese puhul, ometi on ameteid, mille esindajalt seda veel vähem ootame. Kindlasti on üks selliseid vaimulikuamet. Miks siis on nii palju valesid Pilistvere koguduse diakoni Hermann Kalmuse viimase aja pöördumistes?
Täna (19. septembril – toimetus) jõudis Põhja-Sakala valla postkastidesse Hermann Kalmuse pöördumine Põhja-Sakala valla elanike poole, eile (18. septembril – toimetus) võisime lugeda ajalehest Sakala artiklit «Pilistvere kirikuõpetaja liigub vallavanema kabineti poole». Mõlemal juhul on minu arvates asutud avaliku arvamusega manipuleerima, esitades oma eesmärkide saavutamiseks suisa valeinfot.
«Nägime eelarvet kokku pannes tublisti vaeva, et saaksime sinna sisse Suure-Jaani kooli Tääksi õppekoha remondi, kuid vallavalitsus otsustas seda remonti mitte teha,» rääkis Kalmus. «Suure-Jaani gümnaasiumi katuse ehituseks võitlesime välja kümme korda suurema summa, kui vallavalitsus kavandas, aga seda ehitust pole ikka alustatud. Nüüd alles otsitakse ehitajat.»
Sellesse suhteliselt lühikesse tsitaati mahub vähemalt kaks valet!
Volikogu vastuvõetud Põhja-Sakala valla eelarves ei ole Tääksi õppekoha remonti. Seda ei ole kavandanud vallavolikogu ega -valitsus. Tääksi õppekohta on volikogu liikme ettepanekul kavandatud Tääksi lasteaiale magamisruum ja teine sissepääs. Ei vasta tõele väide, et vallavalitsus otsustas seda remonti mitte teha. Vallavalitsus on kokku kutsunud kõik majas tegutsejad, keda muudatused puudutavad, ja leidnud sobiva lahenduse. Ruumid on projekteeritud ja praegu otsitakse ehitajat. Demokraatlikult toimetades ja seadusi järgides kulubki paraku pisut rohkem aega sellest, kui lihtsalt minna ja teha kellegagi läbi rääkimata asi ära.
Olen isiklikult ja ka teised vallavalitsuse liikmed on alati Suure-Jaani kooli remonti väga vajalikuks pidanud. See on olnud Suure-Jaani piirkonna kõige tähtsam järgmine investeering. Endine Suure-Jaani vald oleks olnud võimeline selle hoone valla rahast valmis ehitama.
Hermann Kalmuse väide, et vallavolikogu on võidelnud välja kümme korda suurema summa, kui vallavalitsus planeeris, ei vasta samuti tõele. Valitsuse eelnõus oli 30 000 eurot planeeritud Suure-Jaani kooli remondi eskiislahenduse tegemiseks, kooli remondiks kuluks eeldatavalt umbes 3 miljonit eurot.
27. septembril 2018 arutas volikogu eelarvestrateegiat ning Võhma ja Kõo volinike eestvedamisel suruti läbi muudatus, mis lükkas edasi Suure-Jaani kooli remondi ja pani selle asemel eelarvesse Võhma–Reegoldi kergliiklustee ehituse. Võrreldes kasusaajate hulka nende kahe töö puhul, ei tekkinud vallavalitsusel tööde pingeritta panekul kahtlust: meie eelistasime Suure-Jaani kooli remonti. Sellise ettepaneku vallavalitsus ka tegi, kuid volikogu lükkas selle remondi hilisemaks, lisades samas eelarvesse Võhma–Reegoldi kergliiklustee, mida Suure-Jaani valla eelarvestrateegias ei olnud.
Mina isiklikult ei pea seda otsust õigeks. Valla suurimas koolis on vaja kiiresti luua õpilastele ja õpetajatele nüüdisaegne õpikeskkond.
Volikogu kavandas eelarvesse ainult Suure-Jaani kooli võimla katuse remondi. Hoolimata ohust, et kui me teeme praegu korda ainult võimla katuse, võib juhtuda, et see tehakse hiljem remondi käigus ümber ja kogu kulutus on olnud mõttetu, on vallavalitsus asunud volikogu otsust täitma ja katuse remonti korraldama. See töö on plaanis juba sügisel. Töid korraldatakse seadusi silmas pidades – ka tähtaegade koha pealt.
«Kes minevikku ei mäleta …» Vahel oleks enne millegi väitma asumist mõttekas lugeda protokolle ja otsuseid või kuulata istungite lindistusi. Tundub, et seda kas ei ole tehtud või siis, halvemal juhul, on tegemist sihiliku valetamisega. Vallaelanikele postkastidesse saadetud pöördumisest ei taha siin pikemalt kirjutada. Olgu toodud vaid üks näide: «Vallavalitsus eiras volikogu soovitust korraldada tööstusala tootmis- ja elamukruntide maksimaalselt avalik oksjon /…/ Selle asemel toimus elamukruntide oksjon jaanipäeva paiku suulise enampakkumisena.»
Suulise enampakkumise kasuks ei otsustanud vallavalitsus, selle otsuse tegi vallavolikogu ise selle aasta maikuu istungil.
Kogu eelkirjutatu viib küsimuseni: milleks need valed? Kas tegemist on lihtsalt isikuga, kes on harjunud valetama? Mis viis selle mõtteni?
Vallavalitsuselt on pärast Hermann Kalmuse võimaliku vallavanemaks saamise avalikuks tulekut küsitud: miks on meie kodulehel kirjas, et volikogu liikmel Hermann Kalmusel on kõrgem haridus, kui ta ühtegi kõrgkooli lõpetanud ei ole? Aga nii on Hermann Kalmus ise kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kandideerimisavalduses märkinud.
Või on nii, et mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale?
Ajalehe Leole 2018. aasta augustinumbris ilmus Hermann Kalmusega kui volikogu liikmega tehtud intervjuu. Paar väljavõtet sealt.
«Küsimus: Kas vaimuliku elukutse seab täna inimesele mingid erilised piirid? Kas tunnete mingites normides, piirides olemise kohustust seoses oma ametiga?
H. Kalmus: Absoluutselt. Eeskujuks on iga sellise olulise ameti kandja igal juhul.»
«Küsimus: Kas kõik saab andeks, kui seda endale tunnistada?
H. Kalmus: Absoluutselt kõik saab andeks, kui sa endale ja jumala ees kõike tunnistad ja püüad kõigiti neid vigu mitte korrata.»