AASTATE JOOKSUL on Eestis suurenenud nii mahetoodangu maht kui mahetootjate arv. Rohkem on aga leitud ka taimekaitsevahendi jääkidega viljakoormaid. Enamjaolt ei ole siiski tegemist pahatahtliku tegevusega ja taimekaitsevahendi jäägid on mahevilja sattunud ristsaastumise teel. Ometi tuleb ette ka rikkumisi, mis võivad tähendada mahepõllumajandusliku ettevõtmise lõpetamist või rahatrahvi. Tänavu tunnistas põllumajandusamet kehtetuks kahe ettevõtte mahepõllumajanduslikuks nimetamise otsuse, sest tuvastati, et nood kasutasid selliseid taimekaitsevahendeid, mis on mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud.
Rikkumised võivad lõpetada mahepõllunduse
MÕLEMAD TOOTJAD tegid taimekaitsetöid vahetult pärast seda, kui põllumajandusameti ametnik oli kontrollinud, kas ettevõtete tegevus vastab mahepõllumajanduse nõuetele, ja nad nõuetele vastavaks tunnistanud. Ühe tootja puhul tekkis kahtlus, et ta kasutab keelatud aineid, kui mõni päev pärast kontrolli põllust juhuslikult mööda sõites oli seal näha umbrohtude kärbumist ja tehnoradasid. Teisel juhul äratasid kahtlust tekkinud tehnorajad ning selgus, et töötaja eksis, tehes taimehaiguste tõrjet tavapõllu asemel mahepõllumajanduslikul põllul.
TOOTJA SELGITUSEST võib järeldada, et nõuete rikkumise põhjuseks oli teadmatus, milliseid vahendeid võib kasutada. Infot mahepõllumajanduses kasutada lubatud taimekaitsevahendite kohta saab aga Euroopa mahepõllumajanduse sisendite otsingusüsteemist (https://www.inputs.eu/input-search.html) või põllumajandusametist.
Teise juhtumi puhul oli samal ettevõtjal nii mahepõllumajanduslik kui ka mittemahepõllumajanduslik tootmine. Sellisel juhul on oht nõudeid rikkuda suurem. Ettevõtja peab olema tootmise planeerimisel ja töötajate juhendamisel tavapärasest hoolikam. Mahe- ja tavapõllu vahel peab olema puhvertsoon, et vältida taimekaitsevahendite kandumist mahetoodangusse. Puhvertsooni peab tagama mahetootja ning selle suurus sõltub kasvatatavatest kultuuridest. Ladustamisel peab tagama, et eri viisil toodetu ei seguneks. Kui tootmises on juhtunud eksimus, tuleb sellest kindlasti kohe põllumajandusametit teavitada. Sellistelt põldudelt saadud toodangut või ladustamisel segunenud toodangut ei saa mahemärgistusega turustada.
SAMAS VÕIB mainitud ristsaastumine tulla naaberettevõtte tavapõldudelt. Selle vältimiseks on taimekaitsetöö tegemisel väga oluline järgida ohutusnõudeid. Taimekaitsevahenditega pritsides peab arvestama tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine. Kui sellest nõudest pole kinni peetud ja on kahtlus, et mahepõld on saastunud taimekaitsevahendiga, võtke ühendust põllumajandusameti esindusega. Need asuvad igas maakonnas.
Mahepõllumajandustootjaid kontrollitakse vähemalt kord aastas. Lisaks kontrollitakse kümmet protsenti tootjaid, kes valitakse riskide realiseerumise tõenäosuse alusel. Täiendavalt võetakse proove viie protsendi tootjate juurest, et tuvastada, kas tootmises on kasutatud keelatud vahendeid. Peale planeeritud kontrollide tehakse kontrolle, kui on saadud vihje tootja nõuetevastase tegevuse kohta.
PÕLLUMAJANDUSAMET on koostöös mahepõllumajanduse sihtasutuse ja maaeluministeeriumiga välja andnud ka juhendmaterjali «Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjatele», milles seadustest tulenevad nõuded on lihtsamalt lahti kirjutatud. Vähemalt kord aastas saadakse tootjate ja nende esindajatega kokku, et arutada läbi valdkonna probleemsed kohad.
Tihedat koostööd tehakse teravilja kokkuostjatega, kellelt saadakse infot, kui mõne tootja tegevuse nõuetekohasuses on tekkinud kahtlusi. Samuti käib tihe koostöö veterinaar- ja toiduametiga vihjete kontrollimiseks või rikkumiste lahendamiseks.