KAS INIMENE on tark või loll? Näiteks võrreldes sääse, tuvi või hobusega. Kas me oleme neist targemad või lollimad?
Väike on suur
Tõsi, mul ei tule ette ühtegi Nobeli preemia laureaadist sääske ega tuumafüüsikust tuvi või hobust, kes oskaks luuletusi kirjutada. Ja kes leiutas plasti? Muidugi inimene, mitte kaelkirjak. Kes hakkas asju tööstuslikult tootma, levitama, arendama? Inimene, ikka inimene.
Aga kes kaotas seda kõike tehes sihi? Sihi selles mõttes, et mis üldse on meie eksistentsi eesmärk? Milleks on vajalik, et majandus järjepanu kasvaks? Milleks on vaja üha midagi uut ja targemat välja mõelda? See on areng, ütlevad mõned. Nõus. Plast oli geniaalne leiutis. Aga lühinägelik on olnud selle kasutamine. Niisiis: millises suunas ja mille arvelt see lõputu areng sünnib?
Ühe kilekoti eluiga on keskmiselt 12 minutit. Eestis kasutatakse päevas kuni 200 000 plastist ühekorratopsi. Milleks panna energiat millegi tootmisesse, kui toodetu visatakse kohe ära? On see tark tegu? Ma ise jätsin kohvitopside kasutamise maha täpselt aasta tagasi, kui valmistasin ette esimest maailmakoristuspäeva. Kas mu elu on seepärast halvemaks muutunud? Ei oska kurta.
MAAILMAS toodetakse 3,5 miljonit tonni prügi päevas. Kasutan siin nimelt väljendit «prügi tootma». Kuidas muud moodi nimetada meie täiesti teadlikku, järelikult tarka tegevust, mille käigus toodame asju, mis jäävad üle?
Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev on ainus ettevõtmine, mis toob ühel ja samal päeval ühe eesmärgi nimel maailma eri nurkadest välja miljonid inimesed. Prügi koristamine ehk meie targa tegevuse tagajärgede likvideerimine on vähim, mis saame üheskoos teha. Sellega saadame globaalse sõnumi Raasikult Tōkyōsse ja sealt edasi Madagaskarile, et meile kõigile on Maa ainus planeet. See planeet on üks tervik. Minu kodu, sinu kodu, meie kodu. Meil on üks õhk, üks vesi, üks muld.
MAAILMAS ON praegu kaks suurt keskkonnakriisi: kliimakriis ja elurikkuse kadu. Mõelge sõna «elurikkus» peale. Elu rikkus – see on kadumas. Kindlasti on palju tarku inimesi, kes saavad sõnast «rikkus» sootuks teisiti aru. Näiteks asjade (ehk prügi) koguse järgi. Aga eluga pole asjadel sageli kuigi palju pistmist. Ja mis siis tuleb selle asemel? Eluvaesus? Või hoopis elupuudus?
Fakt on see, et me ei saa enam niimoodi elada nagu veel viis või kümme aastat tagasi. Meie kodu ei kannata seda enam välja. Muutus algab aga igaühest. Ja kui meid on kokku palju, on see jõud, mis muudab päriselt maailma.
PÖÖRAMAKS elu kogu Maal uuele kursile, kutsun ma sind ja sinu sõpru välja teisele maailmakoristuse aktsioonile, mis saab teoks 21. septembril. Seekord keskendume Eestis väikeprügile. Miks? Sest väike on suur! Näiteks suitsukonid, kommipaberid, pudelikorgid, väikesed vahtplastitükid. Just selline väike prügi ei pruugi jõuda prügikasti ja võib jääb loodusesse. Nii on see ohtlikumgi veel kui külmkapp metsas. Europarlamendi raportis on kirjas, et üks suitsukoni võib reostada tuhat liitrit vett. Tuhat! Kui üks tubli Harjumaa kool käis kevadel oma asulat koristamas, leidsid õpilased poole kilomeetri pealt 15 000 suitsukoni!
Rõhutan siinkohal uuesti: väike on suur! Igaüks saab olla puhta maailma saadik ning sõna otseses mõttes maailma muuta. Tule ja pane oma seltskond maailmakoristus.ee lehel kirja ning teeme meile armsaks saanud paigad puhtaks!