/nginx/o/2019/09/11/12549451t1hce77.jpg)
AJALEHES Postimees ilmus 21. augustil huvitav lugu sellest, et tasuta ühistransport pole autoliiklust vähendanud. Ma ei tea, kui tähelepanelikult seda loeti ja juuresolevat tabelit vaadati, aga mulle jäi see küll silma. Seal oli võrreldud eelmise aasta esimese poolaasta andmeid selle aasta esimese poolaasta omadega.
Eestis kasvas autoliiklus aastaga kõige enam Loodi liiklusloenduse punktis: tervelt 30,4 protsenti! Teisele kohale jäi poole väiksema kasvuga Maramaa loenduspunkt Tartu külje all: seal oli sõidukeid aastataguse ajaga võrreldes 14,07 protsenti rohkem. Oli ka paiku, kus liiklustihedus vähenes, aga see on tõenäoliselt seotud inimeste arvu kahanemisega. Need paigad jäid suuresti Kagu-Eestisse.
MIS AGA põhjustas Viljandis lõunasuunalise autoliikluse nii suure kasvu?
Põhjusi võib olla mitu. Üks neist võib peituda eestlaste kaubareisides Lätti. Viib ju Kesk-Eesti inimese kõige otsem tee Valmierasse Viljandi kaudu. Suunda just Valmiera poole kinnitab ka maanteeameti eelmise aasta liiklussageduse aruanne, mis näitab Karksi-Nuia ja Lilli vahelise liikluse kasvu 21,3 protsenti. Seejuures ei arva ma sugugi, et käiakse alkoholi järel. Kaugel sellest. Helme loenduspunktis, mille kaudu pääseb Valka alkoholipoodidesse, kasvas liiklustihedus vaid 2,7 protsenti. Järelikult odava alkoholi järele piirile ei sõidetud. Odav alkohol ei ole enam atraktiivne, lõunanaabrite juures tehakse palju mitmesuguseid sisseoste, alates riietest ja jalanõudest ning lõpetades ehitusmaterjalide ja kütusega. Kindlasti väärivad uudistamist naabrite kaunid kohad ja seal pakutavad teenused, mis on Eesti analoogidest tunduvalt odavamad.
Autoliikluse kasvu teise põhjusena pakun välja, et praegune tasuta ühistransport pole mõeldud alternatiiviks isiklikule autole. Postimehe loos tõdeb ka Kadri Simson, kes on tasuta ühistranspordi ristiema: «Buss ei saa kunagi olema mugavuselt võrdne isikliku sõiduvahendiga ning kõiki inimesi me autodest bussidesse või rongidesse tuua ei suuda, kuid pakkudes head ja mitmekülgset teenust, kasvab ühistransporti eelistavate inimeste hulk kindlasti.»
Praegusest parema ühistranspordi tegemiseks pole riigieelarves paraku raha. Suurema eelarve korral annaks lisada väljumisi ja muuta ka mõne liini kiiremaks. Praegu püütakse ühe liiniga haarata võimalikult palju asustatud punkte, mis teeb sõidu lõppkokkuvõttes mõtlematult pikaks. Kui sa pead Viljandist 34 kilomeetri kaugusele Karksi-Nuia jõudmiseks kulutama 50 minutit või 47 kilomeetri kaugusele Mõisakülla jõudmiseks tund ja 10 minutit, siis on see üle mõistuse pikk aeg. Inimene väärtustab oma aega ja esimesel võimalusel istub isiklikku sõiduautosse või kasutab moodsat sõidujagamisteenust.
Kolmas tegur võib olla Viljandimaa inimeste rikkaks saamine. Kuidas nii? Statistikaameti kodulehekülg kinnitab, et Viljandimaa keskmine brutopalk oli selle aasta teises kvartalis 1201 eurot. Siit saab järeldada, et maakonna inimesed saavad järjest jõukamaks ja parandavad oma elujärge esimesel võimalusel. Üks viis seda teha on kindlasti isikliku sõiduvahendi soetamine. Kui uut ei jõua liisida, sobib algatuseks ka vana.
KUI KAUA suur Läti vahet sõitmine kestab? Esiteks nii kaua, kui püsib erinevus meie ja lõunanaabrite hindade vahel. Kui praegu on kütuse hinnavahe keskeltläbi 10 senti liitri kohta, siis ajakirjandusest on läbi käinud, et biolisandi tõttu käriseb see uuest aastast 20 sendile.
Lätis käimine hakkab vähenema, kui sealsed palgad ja hinnad jõuavad meie omadele järele ning meil enam palgasurvet pole. Siis ei tõuse ka meie hinnad enam nii kiiresti. Kui meie ja lätlaste elujärg on enam-vähem ühesugune ning Eestis on piisavalt suur palk, kaob ka mõte iga asja pärast sõitu ette võtta.