Hellar Mutle: jalgrattatootja ei pea ise sadulat tegema

Hellar Mutle Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kümmekond Eesti tööstusettevõtet on avaldanud koostöösoovi ja hiljuti asutati mittetulundusühing Industrial Cluster.

Bestra Engineeringu juht Hellar Mutle, teid võib pidada värske klastri algatajaks. Kui kaugele olete jõudnud?

Kümmekond ettevõtet on koostöösoovi avaldanud ja hiljuti saime valmis mittetulundusühingu Industrial Cluster. Oleme algusjärgus: idee staadium on läbitud ja esimesed käigud tehtud. Praegu on tuumikus kümmekond ettevõtet, peale meie näiteks Ilmarine, Harju Elekter Teletehnika, Estanc, Monik ja Jukotec. Neid, kes kõrvalt vaatavad, kuidas asi tööle hakkab, on veel paarkümmend.

Õigupoolest on meie ettevõte klastri mudelit kasutanud juba aastaid. Otsustasime omal ajal, et arendame tegevust kolmes suunas: projekti juhtimine, seadmete hüdrauliline koostamine ja masintöötlus. Kõik teised protsessid, nagu keevitamine ja värvimine, jäävad koostööpartnerite hooleks.

Niisiis oleme saanud tellijalt joonise, otsinud koostööpartnerid, jaganud töö ja juhtinud projekti. Aga asi on selles, et meie töötame ainult naftatööstuse seadmete valdkonnas, kuid osa projekte on seotud näiteks sadamate või liinitööstusega. Võiksime osaleda ka neis, ilma et pruugiksime sel juhul projekti vedada. Toimivas klastris oleks see võimalik.

Eesti ettevõtjad pole klastri vormi just ülearu sageli kasutanud.

Jah, paljudele on see sõna seniajani tundmatu. Vähesed on mõistnud, et selle ühistegevuse vormi puhul saavad ettevõtted oma tootmisvõimsust, materjalide ülejääke ja infot paremini kasutada. Seda on lihtne seletada jalgratta näite varal. Kui üks ettevõte toodab jalgrattaid, ei pea ta ise sadulat valmistama, vaid võib otsida partneri, kes teeb seda paremini.

See kirjeldus vastab suuresti tavalisele peatöövõtule. Mille poolest klaster erineb?

Kui tellin detaili koostööpartnerilt, siis kas panen tema küsitud hinnale oma kasumimarginaali otsa või võtan raha ainult selle eest, mida ise teen.

Kui peatöövõtja paneb alltöövõtja hinnale oma kasumi otsa, võib teenus osutuda kokkuvõttes kliendile liiga kalliks ja nii võib tööst ilma jääda. Klaster on selles mõttes mõistlikum: ei pea rääkima all- ja peatöövõtjatest, vaid seltskonnast, kes on protsessi korralduses kokku leppinud.

Tõe huvides olgu öeldud, et mõni klaster on Eestis ka varem edukalt toiminud: näiteks puidutööstuses ja logistikas.

Aga jah, võtmeküsimus on see, kuidas murda eestlaste skepsist — vastata küsimusele, mida nad sellest saavad. Peame oma klastri kiiresti käima tõmbama, et selle liikmed mõistaksid: see on neile tõepoolest kasulik.

Kuidas kujuneb teenuse hind?

Kõik klastri osalised, kes on soovitud teenuse osutamiseks piisavalt kompetentsed, pakuvad välja oma hinna ja klient valib, keda ta tahab. Ta lähtub parameetritest, mis talle on kõige olulisemad: ühele on kvaliteet tähtsam kui hind, teine otsib just kõige odavamat.

Suur väärtus on sellelgi, et klient saab arvestada teenuse osutaja tausta. Mõne ettevõtte pakkumine võib olla ilus, aga majandusnäitajad ütlevad, et temaga pikka aega koostööd teha on riskantne. Siis võib ta valida klastrist teise, kes võtab küll kõrgemat hinda, kuid on majanduslikult stabiilsemal järjel.

Kuidas käib klastrina võetud projektide juhtimine?

Seda kompetentsi pole tingimata tarvis üleval pidada omaette kontoris, piisab minu või mõne teise ettevõtte kontorist, peaasi et jaguks pädevust. See on kõigi ühiskasutuses ning sel on oma hind, nagu teistelgi teenustel.

On tähtis seada tarkvara ühistele alustele, et üks joonis ei nõuaks eri ettevõtetes päevadepikkust muukimist. Idee poolest võiks asi käia nii, et kui Tallinna ettevõte saadab mulle töödelda detaili, annab ta kaasa mälupulga ja see hakkab minu masinas tööle, ilma et peaksin jooniseid enda tarbeks ümber töötama.

SELGITUS
KAAREL LEHTSALU,
Viljandimaa arenduskeskuse juhataja
Kutsusime selle aasta algul kokku Viljandimaa metallitöö ja masinaehituse ettevõtete koostöögrupi. Mõtlesime toimetada kohalikul tasandil, selle asemel et hakata tegema veel üht klastrit või juriidilist organisatsiooni. Püüme leida ühiseid huvisid ja arendada koostööd, kusjuures mõni ühine tellimus on juba täidetud.
Praegu on meie e-posti nimekirjas kümmekond kohalikku ettevõtet: näiteks Bestra Engineering, Viljandi Metall, BHC, Sveba Dahlen, Nuia PMT, MetEst Metall, Stadet, Hanval Metall, Ramsi Turvas ja M. K. Metall. Nimetatutest mitu tegutseb Karksi vallas, mida võib julgelt pidada metalliettevõtete poolest väljaspool Tallinna—Narva liini Eesti silmapaistvaimaks kohaks.
Arenduskeskus pühendab sellle koostööle aega, katsub noppida ettevõtjate diskussioonidest konkreetsed teemad ja arendada neid edasi. Näiteks püüame koostööd sättida Eesti kaitsetööstuse liiduga, kes loob oma valdkonna klastrit ja võiks seejuures kasutada nii mõndagi Viljandimaa ettevõtet.
Praegu tegeleme üheskoos tööjõu kvaliteediga: puudus on nii kvalifitseeritud tööpingioperaatoritest ja lukkseppadest kui tehnoloogidest ja inseneridest. Peame dialoogi Viljandi ühendatud kutsekeskkooliga, et korraldada töötajate oskuste parandamiseks täiendusõpet.