Paar päeva enne jõule käib Viljandi turul kõige vilkam tegevus lihaleti juures. Müüja Gea Araku sõnutsi läks suurem trall lahti nädala eest ja kuigi toorainet on veel küllaga, võtab selle müügivalmis seadmine aega.
Pühadetoit läheb hästi kaubaks
22. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kooti ei ole?» küsis üks mees leti poole astudes. Arak tõstis pilgu lihakäntsakalt, mida laia noaga poolitas.
«Ei ole. Homsed koodid on ka juba läbi müüdud,» vastas ta ja selgitas, et tellimusi ta enam vastu ei võta. «Aga järgmine päev uuesti!»
Kiire aeg lihaletis
«Seni olid koodid, jalad ja pasteedimaterjal põhilised müügiartiklid,» ütles Arak ja lisas, et nüüd lähevad juba ka praetükid. «Laes, ikka laes on see jõulumüük!»
Müüjate sõnul ostetakse rohkem kui mullu. Seda kinnitasid ka sabad, mis iga lihaleti taga vonklesid, ja suured lihakäntsakad, mida kaalule asetati.
«Praegu on jah liha, aga õigel jõulupäeval ostetakse rohkem sinki ja vorsti,» teadis suitsutatud tooteid müüv Merike Põldma, kelle leti olid praetükke soovivad kunded sootuks unarusse jätnud.
Turuhoone teisel küljel suitsusinki ja vorsti müüv Aita Liinsoo kinnitas samuti, et kõik on veel nagu tavaliselt ning isegi seapea vastu ei ilmutata erilist huvi.
«Kiire, kiire!» oli vastukaaluks singipakkujatele kuulda lihaleti tagant müüja Riina Kängsepa häält. «Aga pühade ajal on alati kiire,» lisas ta naeratades, kui järjekordse praetüki ning kilogrammi hakkliha kliendile ulatas.
«Meil on isegi jõululett,» viitas müüja Urve Teearu üle saali teisele poole. Pühadekarra all köitsid pilku igas mõõdus tumepruunid verivorstid. Müüja selgitas, et verivorste küll juba ostetakse, aga natuke vähe veel. «Vaadatakse, mis on müügil, ja siis päris jõulude ajal ostetakse ära,» lisas leti tagant müüja.
Urve Teearu rääkis, et hinnad katsutakse ikka kliendisõbralikud hoida ja seepärast võetakse tarnijalt otsepakkumisega vaid soodushinnaga tooteid. «Aga pühade ajal sealt sooduspakkumisi ei tule,» tõdes ta ja lisas, et sellegipoolest ostetakse peaaegu kõiki kaupu rohkem.
Justkui olukorra ilmestamiseks lasi üks habemik kaaluda endale lihapalle: «Paneme paar-kolmsada grammi!»
Turu hinnad
«Meil on hinnad minimaalselt muutunud,» kinnitas Riina Kängsepp, tuues näiteks, et hakkliha kilohind on kuutaguse ajaga võrreldes tõusnud ainult 20 senti ja küljelihal ka natuke.
«Näe, siin on ikka odavam!» kõnetas lihaleti juurde astunud mees teist. «Poes on kilohind 1.49, siin 1.15.»
Peaasjalikult lihakraami täis kotiga kiirustasidki ostjad turuhoonest välja, jättes suurema tähelepanuta saiakeste ja piimatoodete ning isegi kommimüüjad.
«Ei, pühadelauale leiab siit küll kõike. Ja kui kohe ei ole, saab tellida,» ütles Lea, kellel sõrme osas rippuvast punakast kotist paistis paras lihakäntsakas.
«Seda konkreetset, mida tahtsin, polnud ja loomulikult tellisin,» lausus ta ning lisas, et toidu hinda ta eriti ei jälgi, aga talle tundub, et jõulude ajal midagi tunduvalt kallim pole.
Palju pühadesööki
Õues äritsev Sirje Vaiksalu oli letile ritta seadnud kilekotid tükeldatud kõrvitsaga, mis
ootasid purkipanekut ja jõulusalatiks saamist. «Lausa kingin seda ära,» ütles ta ja lisas, et pühadesöögi pakkujaid on palju ja see viib hinnad alla. Aga kui kodus seisab veel mitu kõrvitsat, on parem see odavalt ära anda kui lasta raisku minna.
«Mina ostsin täna hoopis linnutoitu,» paotas eakas ostja Greete-Marie riidest koti suud. «Verivorst on olemas ja mõtlesin siin, et neil head mulgikapsad — võtan neid kah!» rääkis ta ning kinnitas, et kaupa turul jätkub.
Ja tõesti, mitte ainult lihakraam pole see, mille pärast jõuluajal rahakott tühjeneb. Mesinik Paul kehitas leti taga tuulevarjus õlgu ja teadis rääkida, et ostetakse ikka mett ka, just seda vedelamat, mida on parem süüa.
Turuvärava juures kaupa pakkunud Helga Piirsalu rääkis, et tema letilt lähevad hästi nii pähklid, õunad kui hapukapsad. «Kohe kõik, kõik!» sõnas ta ja lisas, et mett tahetakse ka palju kingituseks. Heites pilgu kolmeliitrises purgis hulpivatele hapukurkidele, nentis ta, et neid võetakse nüüd küll vähem, aga ega need ole ka kõige traditsioonilisem jõulutoit.
Ligi astunud kliendile, kes küüslaugu hinda päris, kinnitas müüja, et hinnad on ikka samad, jõuluaeg pole neid tõstnud.
«Kui palju sokipaar maksab?» küsis klient veidi eemal kudumite leti ääres.
«Kaheksa! Ja kinnas on kaks kallim,» vastas Ella Ojamets, kes oma 93aastase õega koos kootud sokke, käpikuid ja mütse müüs.
«Täna olen kaks paari sokke ära müünud,» lausus ta ja lisas, et vähemalt kohatasu saab makstud.
«Ega pensionist jätku ju, selle mõnesaja euroga ära ei ela,» rääkis Ojamets. Sellepärast ta müüma oligi tulnud, kuigi näpud on seniajani kudumisest veidike valusad.