Kalmistule sobivad ehtsad lilled ja valged küünlad

Aiandusõpetaja ja kalmistukultuuri asjatundja Reet Palusalu Foto: Erakogu

Räpina aianduskooli õpetaja Reet Palusalu on käinud paljude maade surnuaedades, uurinud Eesti kalmistukultuuri ajalugu ning kirjutanud raamatu «Kalmu kujundamine».

Reet Palusalu, ütlesite, et olete lähemalt tuttav Viljandi Vana kalmistuga. Mis mulje teile sellest jäänud on?

Viljandi Vana kalmistu asub väga ilusa reljeefiga maa-alal, kuid sellel olevate vanade puude istutustihedus on kindlasti suurem, kui kalmistukujunduse hea tava ette näeb.
Enamik Eestimaa vanadest kalmistutest on metsa või võssa kasvanud. Kui kalmul tärkab seemnekülvist kuuseke või mõnd teist liiki puu, jäetakse see kasvama. Algul on ju päris ilus, kui vanaema haual kasvab väike kuusepuu, aga mis saab edasi, sellele sageli ei mõelda.

Kuusepuu varjab kadunud sugulaste kalmumärgid, rääkimata sellest, et kalmul veel midagi peale puu kasvaks. Taimed vajavad teatavasti valgust, vett ja toitaineid ning puud muudavad kõiki neid tingimusi kalmul vaid kehvemaks.

Kujundamise käigus istutatud puudest piisaks kalmistule kerge varju andmiseks. Isekülvi teel tärganud noorendik, mis praeguseks on võtnud metsa mõõtmed, tuleks kindlasti välja raiuda. Ohtlikud on ka vanad puud, mis on seest juba tühjaks mädanenud.

Viljandi Vanal kalmistul käisin viimati umbes kümme aastat tagasi ja siis jättis see mulle hoolitsetud mulje, sest hauaplatsid olid jaanipäeva järel enamasti puhtad. Kujunduses oli palju kasutatud harilikku pukspuud, mis ei üllatanud, sest pukspuu suudab kasvada suurte puude all varjus.

Suured puud on mõnes mõttes kalmude eest hoolitsejate nuhtlus, samas ei kujuta eestlane ette, et vanad surnuaiad lagedaks raiutaks. Ilmselt ei jää üle muud kui usinalt lehti riisuda.

Suured puud on Eesti kalmistute kujunduselement ja ma ei arva, et kalmistud tuleks lagedaks raiuda. Küll aga tuleks ette võtta harvendusraie, et valgus pääseks kalmupinnani ja keegi ei saaks öelda, et pole võimalik lilli istutada, sest need ei kasva.

Raieplaani koostades tuleb nõu pidada dendroloogide või kogenud metsameestega, kes suudavad selgitada, millisel puul on pikas perspektiivis väärtus, millisel mitte. Puude liigne tihedus tekitab probleeme nii kalmistu haldajale kui kasutajatele. Tormiga murduvad mädanenud tüved kahjustavad kalmumärke ja kasvavaid taimi.

Kalmu hooldamine näitab meie suhtumist mälestustesse ning ühtlasi on see kultuuritaseme indikaator. Riisutud lehtedest saadav kompost oleks kalmu rajamiseks väärtuslik materjal, kui inimesed taipaksid koos lehtedega küünlad, kunstlilled ja muud sodi kompostimisväljakule viimata jätta.

Olete öelnud, et kunstlilled ei sobi kalmistule. Siiski võib neid seal väga palju näha.
Kunstlillede kasutamine kalmistul ei ole ju seadusega keelatud. Küsimus on esteetilist laadi. Liiati on igasugune kunstmaterjal lõpuks rämps, mis tuleb utiliseerida.

Mälestamiseks kasutatakse elavaid materjale: lõikelilli või teisi taimi, mis peaksid sümboliseerima meie austust lahkunute vastu ja meile tröösti pakkuma. Kunstmaterjal selleks kohane ei ole, kuigi meile võib tunduda, et kunstlill on otsekui igavene.

Lõikelillede kasutamine eeldab, et surnuaial käiakse vähemalt kord nädalas. Kiire eluga ei ole see sageli võimalik, seega võiks pigem kevadel, suvel ja sügisel teha korralikud istutused.

Kui elavaid taimi ei ole võimalik kasutada, tuleks jätta ka kunstlilled kalmule viimata. Pleekinud jõulutäht ei suuda hooldamata kalmu jaanipäeval kenamaks muuta.

Kunstlillede kasutamine on riigiti väga erinev. Eestis on need eriti levinud idapiirile jäävatel kalmistutel. Kalmistuid, kus kunstlilli ei ole, vist Eestis ei leidu, aga me pole ka inimesi selles vallas piisavalt harinud.

Palun rääkige natuke lähemalt ka kuuskedest ja küünaldest.

Kalmu pinnakatte võib moodustada väike igihali või mõni teine igihaljaste lehtedega taim. Seega võiks arvata, et kalm on niigi ilus ja lisaks pole midagi tarvis tuua.

Kohale, kus kasvasid suvelilled, võime sügisel istutada kanarbikku, mis on ilus kevadeni, kuid esimesel võimalusel tuleb nende asemele istutada võõrasemad või mõned teised kevadised õitsejad.

Eestis on tava viia jõulude ajal kalmistule seade või väike okstest pärg. Vanasti viidi sinna kuusk, sest lillepoode polnud või neid ei olnud piisavalt ja pärga keegi kodus punuda ei osanud. Praegu võib korraliku pärja saada igast lillepoest või algelisema turult ja kuuseke võibki metsa jääda.

Kalmistu on rahupaik ja seal tuleks alati jälgida, et element, mida kujunduses kasutatakse, looks võimalikult lihtsa ja rahuliku miljöö. Värvilised küünlad teevad kalmistust pigem palaganipaiga ega loo rahulikku meeleolu.

Eriti halva mulje jätavad päikesepatareidega töötavad aiavalgustiteks mõeldud laternad. Kalmu hooldajal tuleks aru saada, kus lõpeb koduaed. Loomulikult saavad ka omavalitsused sellist isetegevust reglementeerida.