Austraalia keemik Inno Salasoo peab elu suurimaks armastuseks eestlust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Raimu Hansonajakirjanik

10. september 2019, 00:01

Nii nagu oma esimesel käigul iseseisvuse taastanud Eestisse aastal 1991, astus Inno Salasoo ka nüüd sisse Tartu ülikooli raamatukokku. Foto: Sille Annuk

Eestluse hoidja Austraalias Inno Salasoo, kes sai eelmisel nädalal 90-aastaseks, alustas 1988. aastal oma eluloo raamatuks kirjutamist. Selle andis äsja välja Eesti kirjandusmuuseum.

Inno Salasoo, teie raamatus «Rahutu meri» on kirjas, et tulite esimest korda Eestisse tagasi aastal 1991. Mis on sellest ajast saadik siin eriliselt muutunud?

Kõik! Tol ajal oli Eesti Vabariik küll juba taastatud, aga käibel oli veel Vene raha. Mind kutsuti siia, et tähistada minu isa Hugo Salasoo 90. sünniaastapäeva. Kõik oli siin ette valmistatud: Tallinnas anti mulle bussipilet, Tartu bussijaamas oldi mul vastas ja toodi mind raamatukogu direktori Malle Ermeli juurde.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles