Kuidas kunstist ja muusikast koolis rääkida?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Muusik Reigo Ahven (vasakult), Eesti kunstikoolide liidu juhataja ja Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau ja tegevuskunstnik Indrek Haas arvavad, et kunsti- ja muusikaõpetajatel võib nappida julgust ja tahtmist noori mõista.
Muusik Reigo Ahven (vasakult), Eesti kunstikoolide liidu juhataja ja Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau ja tegevuskunstnik Indrek Haas arvavad, et kunsti- ja muusikaõpetajatel võib nappida julgust ja tahtmist noori mõista. Foto: Urmas Luik

Nädal tagasi kohtusid Pärnumaal Tõstamaa mõisas poolsada loomeinimest, nende seas kunstnikud ja muusikud, samuti üldhariduskoolide õpetajad. Eesti kunstikoolide liidu korraldatav inspiratsioonilaager kutsus teist korda kokku need, kes hoiavad silma peal loomemaailma arengusuundadel. Mis aga kõige tähtsam: muutustel, mille mõjusfääris on noored.

Nii lasti end kooli eel inspireerida kaaspedagoogidel ja aktiivsetel kunstnikel-muusikutel, kes jagasid mõtteid õpetamise murekohtadest tänapäeval. Selgus aga, et probleemid annab pöörata plussideks, kui jagub julgust katsetada. Kui küsisin, kas õpetajad ise midagi haridussüsteemis muuta saavad, vastas kunstikoolide liidu juhataja ja Pärnu kunstikooli direktor Kristel Kallau: «Kui saame õpetajatelt eemaldada hirmud ja avada nende silmad, kasvatame seda kriitiliselt mõtlevat massi, kes viib muutused ja uue energia kooli.»

Tagasi üles