Uusna rahva isiklik rauaväänaja

Kui jalgratas on ukse ees, on sepp töökojas külarahvale abi pakkumas. Foto: Üllar Priks

Võib öelda, et Kaido Pukk on sündinud, kasvanud ja elanud sepikojas, ning elu jooksul rüganud, nii et vähe pole. Praegu 71. aastat astuv mehemürakas võiks täies rahus jalad seinale sättida ja vilet lüüa. Ometi on see välistatud. Miks? Aga kes siis kiirel viljavõtuajal talumehe kombainile uue jupi meisterdab või mureliku memme kõpla ära teritab?

Kui Uusna sepikotta astun, vaatabki Pukk ühe kundega murelikult mingit kõverat rauatükki. Küllap on maakamarast välja turritav kivi mõnele traktorile säru teinud. Pukk lööb vabandades ajakirjanikule määrdunud käe pihku ning peidab teise käega taskusse sigaretijupi. «Mul ei jää suitsust midagi järele. Sõrmeotsad on juba nii ära parkunud, et ega need kuuma tunne. Kui olen suitsu ära teinud, kustutan selle sõrmeotste vahel ära,» räägib elupõline sepp.