Repliik. Laste lärmakastid

Vanasti oli teismeliste arvates moodne võtta õlale kassettmagnetoola ehk «sang» ja siis avalikus kohas valju tümakat kuuldavale tuua. Või noh, pigem oli see rohkem nagu soovunelm, mida välismaa filmidest nähti ja siis ise järele proovida taheti. Mingil määral lääne kaupa aga liikus ja osa noori oma muusikaga teisi kiusata sai.

Nüüd on ajalugu mõneti kordunud. Pole küll suuri makke kaasaskandmiseks, aga on teistsugused tehnilised vahendid. Suurem või väiksem juhtmeta kõlar võtab vastu mobiiltelefonist lenduva muusika ja paiskab selle valjult laiali. Mõni hoiab lärmakasti käes, mõni paneb seljakotti.