/nginx/o/2019/08/31/12515453t1h8a38.jpg)
SUVE LÕPPEMINE, õhtute varasem hämardumine ja kooliaasta algus ei saa kellelegi märkamatuks jääda. Taas on tänavapildis õhinal seitsmeaastased, kes alustavad haridusteed, lilled käes ja uus koolikott seljas. Peale värskete õppurite on tänavatel tagasi kõik need lapsed, kel paar või suisa mitu klassi kooliteed seljataga. Tänavapilt läheb kirjuks ja liiklus tihedaks ning kõigil liiklejail tuleb olla tähelepanelik, et ei juhtuks õnnetusi. Et lapsed ja lapsevanemad saaksid õhtul jälle kodus kokku.
SAMA OLULINE, nagu on lastele vanemate igapäevane eeskuju, on see, et lapsevanemad käiksid enne lapse koolitee algust temaga koolitee läbi, saatjaks selgitused, kus ja mida tuleb ohutu liiklemise huvides silmas pidada. Tähtis on selgitada, kuidas koolitee kulgema peaks ning kus ja mida tuleb ohu vältimiseks karta. Kindlasti on tarvis korrata, et ülekäigurada ei ole koht, kus sõbraga mängida ja joosta. Unustada ei tohiks sedagi, et teekond, mis on sobilik suvel ja valgel ajal, ei sobi alati pimedaga. Ärgem väsigem oma lastele selgitamast ohte teedel, kus pole kõnniteed. Liikluses tuleb olla alati tähelepanelik ning ärge unustage seda oma lastele rõhutada. Reaalsus on see, et lapsel võib küll olla õigus teed ületada, ent sõidukijuht ei pruugi tema õigusest lugu pidada.
VIIGE OMA lasteni teadmine, et liikluses on väga tähtis kuulata. Lapsele saab õpetada, et me võime sõiduki lähenemist peaaegu alati enne kuulda kui näha ning saame ohtu ennetada. Kahjuks kohtame iga päev jalakäijaid ja rattureid, kel on kõrvaklapid peas või nina ja pilk nutitelefonis. See on äärmiselt ohtlik, sest nii ei kuule ega märka, mis meie ümber sünnib. Meie mõtted on mujal ning seega ei saa me reageerida ohuolukorrale ja teeme liigeldes vigu. Oma panuse saavad anda ka vanemad ise, helistades kooliteed käivale lapsele siis, kui too on alles teele asumas või jõudnud juba sihtpunkti, hoidmata teda närvilise liikluse keskel toru otsas.
KUI LAPS käib koolis bussiga, tuleb juhtida tähelepanu sellele, et ta ei ületaks sõiduteed bussi eest ega selle tagant. Õige on oodata, kuni buss lahkub peatusest ja sõidutee on meile jälle täies ulatuses nähtav. Lapsele võib seletada, et teised sõidukijuhid ei näe, kui ta näiteks bussi tagant teele hüppab, ega jõua pidurdada ning järgneb kokkupõrge.
Rattaga kooli minevale lapsele tuletage aga meelde, et sõidutee ületamine on ohutum, kui ülekäiguraja juures ratta pealt maha tulla ja tee ületada näiteks ratast käe kõrval lükates. Eriti oluline on see laste puhul, sest kui nende tähelepanu koondub rattaga sõitmisele, ei saa me kindlad olla, et nad panevad tähele lähenevat sõidukit.
TÄHELEPANELIKKUST ja teistega arvestamist palume ka kõikidelt vanematelt, kes oma lapsi autoga kooli toovad. Koolitrepil ei anta kõige lähemale sõitnud autojuhile medalit ning igal koolijütsil on õigus mõnusalt ja mugavalt, sõidukite vahel slaalomit tegemata uksest sisse pääseda. Medalit väärib hoopis see pere, kes on kooliteel kulgemise ja liikluses osalemise põhitõed endale varakult selgeks teinud ning arvestab ka kõigi teiste koolikaaslaste ja nende peredega.
Panuse sellesse, et kooliaeg võiks turvaliselt alata, anname otse loomulikult meiegi. Nii nagu varasematel aastatel on politsei selgi aastal kooliaasta alguse puhul suurendatud jõududega liiklust rahustamas ning tähelepanu juhtimas liiklusohtlikele kohtadele teedel, tänavatel ja õppeasutuste läheduses. Ohutut kooliteed ning vahvaid uusi teadmisi!