Filmiarvustus. Kui mu ema seda näeks!

Poisid üritavad musitamistrikke leida pornoklipist. Seal mõistagi suudlemise peale keegi aega ei raiska. Foto: Forum Cinemas

Mis seal salata, komöödiafilmi alamžanrite ampluaa on tänapäeval lai kui Ülemiste keskuse parkla. Nii nagu iga asfaldile maalitud valge ruudu sisse mahub üks auto, on oma pesake eri laadi naerutajate tarvis. Kõik treileritesse ja promotekstidesse surutud jaburad määratlused, nagu "hoogne", "hullutav", "pöörane" või "ropult naljakas", on aga sama informatiivsed, kui oleks inimesele katse koera kombel elektriposte ja tee servas konutavate autode rehve nuuskida. Märksa lihtsam on oma maitse-eelistus määratleda konkreetsete tegijate järgi. Üks ihaleb Woody Alleni nukramaigulist satiiri, teine möirgab naerda kadunud Leslie Nielseni absurdinaljade peale. Õiget või valet valikut pole olemas.

Iseenesest olen ma täitsa kursis, mis mees on koomik Seth Rogen. Kui see tüüp kusagile küüned taha saab, on üldiselt kaks võimalust: kas läheb väga hästi või väga halvasti. Huumorimaailma köielkäijana tuntud habetunud nohik kõigub kogu aeg hea ja halva maitse piiril ning iial ei või teada, kas ta jõuab sihtpunkti või libastub ja prantsatab kaasaelajaid täis pritsides solgimülkasse.