Põhja-Sakala vallavanemat ootabki umbusaldushääletus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põhja-Sakala vallavanema Tõnu Aavasalu umbusaldamise avaldusele andis allkirja 15 vallavolikogu liiget 21-st.
Põhja-Sakala vallavanema Tõnu Aavasalu umbusaldamise avaldusele andis allkirja 15 vallavolikogu liiget 21-st. Foto: Marko Saarm

Neljapäeval kogunenud Põhja-Sakala vallavolikogu otsustas kokku kutsuda erakorralise istungi, et avaldada umbusaldust vallavanem Tõnu Aavasalule.

Volikogu 21 liikmest kirjutas umbusaldusavaldusele alla 15. Nad tegid ettepaneku koguneda erakorraliselt juba 5. septembril, aga seaduse silmis on selleks aega kuni kuu ning tärmini määrab volikogu esimees.

Põhja-Sakala vallavolikogu esimees Arnold Pastak ütles, et septembri viies päev erakorraliseks istungiks oleks liigne kiirustamine. «See poleks mõistlik,» lausus ta. «Peame rahulikult aega võtma.»

Pastaku sõnul on üks võimalus ühendada erakorraline istung korralise koosolekuga, mis tuleb 26. septembril, või määrata siiski kindlaks eraldi päev enne seda.

«Volikogu äsjasel istungil loeti umbusaldusavaldus ette, üldist arutelu me ei avanud,» lausus volikogu esimees. «Mina avaldust ei toetanud, see polnud piisavalt motiveeritud ega jätnud veenvat muljet. Kui keegi tahab võimu haarata, siis selleks on nelja aasta tagant peetavad valimised. Me ei pea poole pealt vallavanemat vahetama. Minu arvates pole see mõistlik, sellest ei võida üksi valla kodanik ega meie allasutused.»

Pastak märkis, et praegu vallavanemale esitatud umbusaldushääletust nimetab ta pigem kirbutsirkuseks ja eneseeksponeerimiseks.

«Aga inimestel on õigus oma seisukohtadele. Küllap aeg näitab, kas ja mis on,» tähendas ta. «Olen vallavolikogus töötanud 25 aastat, sealhulgas esimehena 23 aastat. Oma kogemusest arvan, et alati on võimalik läbi rääkida. Mis me siin kohapeal opositsioonist ja koalitsioonist räägime ning võimujooni jaotame, peaksime ajama oma väikese koha asju.»

Pastak lisas, et läbipaistvust on valla töös olnud piisavalt ning volikogu komisjonid on tublisti tööd teinud, ettepanekuid esitanud ning asju arutanud.

Umbusaldusavalduse esitanud volikogu aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Hermann Kalmus ütles, et umbusaldusavaldus on laiapõhjaline.

«Me ei taha poriga pritsida ega hakata lahkama üksikküsimusi, mille üle võib lõputult vaielda,» lausus ta. «Tahame võimalikult kiiresti taastada töörahu ja siis edasi minna.»

Kalmus nentis, et pikas perspektiivis ja suurtes küsimustes pole enamik volikogu liikmeid vallavanemaga ühel meelel, nägemuste erinevused on päris suured.

Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Siim Avi, kes nüüd samuti oma allkirja vallavanema tagandamiseks andis, ütles mõni nädal tagasi, et volikogu liikmed nurisevad vallavalitsuse läbipaistmatuse üle ning osa asju otsustatakse vallavanema siseringis. «Vallavalitsus eeldab, et volikogu lihtsalt kinnitab juhtgrupi otsused, aga volikogu liikmetele selline asi ei meeldi,» sõnas ta.

Eile lisas Avi, et varem öeldu kehtib endiselt ning midagi suurt täiendada pole. «Koostöö vallavanemaga ei suju,» sõnas ta.

Vallavanem Tõnu Aavasalu ütles mõni nädal tagasi, et osa vallavolikogu liikmete rahulolematus temaga pole üllatus, aga sellist inimest, kes vigu üldse pole teinud, on väga raske leida. Tema hinnangul on omavalitsuste ühinemisprotsess edukalt ellu viidud ning ametnikud on suudetud käima panna ühte sammu.

«Mina väga tahan ja olen selle eest võidelnud, et asjad oleksid läbipaistvad,» lisas ta. «Kui kellelegi on mõni asi olnud läbipaistmatu, siis toogu konkreetne näide.»

Tagasi üles