Turvakaamera salvestuse postitaja võib hoopis ise karistada saada

Turvakaamera videot postitades ei piisa vaid näo udustamisest, sest tundemärgina läheb arvesse ka näiteks kõnnak. Foto: Kuvatõmmis videost

Sotsiaalmeedias on üsna tavalised postitused, milles kutsutakse üles mõnd pahategijat ära tundma. Kuigi turvakaameraga jäädvustatud materjali avaldamine tundub kurikaela taba­miseks kõige tõhusam variant, võib juhtuda, et hoopis kannataja saab karistada, sest andmekaitse seadus sätestab, et teisest inimesest pildi või video avaldamiseks peab alati olema tema luba.

Viljandi Park Hotell postitas mõni aeg tagasi oma Facebooki lehele turvakaamera video pahategijast, kes oli öötundidel tõmmanud aia küljest lipi ning sellega minema kõndinud. Postituse kommentaariumis tõstatas üks kodanik küsimuse, kas üldse tohib sellist videot avalikult üles panna. Veebikonstaabel Ville Ränik vastas talle, et kui pahategija peaks pöörduma kaebusega andmekaitse inspektsiooni poole, võib sellele järgnevat menetlust tõenäo­liseks pidada.