Viljandis Tähe hoovis avati kalastustarvete kauplus, mille asutajad ütlevad, et isegi kui hinnad on seal natuke krõbedamad, saab ostja igapäevaste kalameeste valitud kvaliteetse kauba.
Kalastustarvete pood avati lõhetordiga
«Müügil on see, millega ise püüame või püüda tahaksime,» kinnitas mittetulundusühingu Koos Kalale liige Priit Kallas.
Müüja on mittetulundusühingu meeste sõnul oma ala proff Igor Nael, keda kalamehed teavad nime all Vobla30. «Tema Youtube'i videot haugipüügist on vaadatud üle 43 000 korra,» teadis Kallas.
Kalapüüdmine
Uue poe seinal on enamik lante kahekaupa, aga üht ahvenapüügi põiklanti on neli tükki.
«Tõin seda rohkem, sest kui keegi küsima tuleb, millega kala kätte saab, soovitan just seda,» selgitas Igor Nael. «Kui mängid vähe järsemalt üles ja langevalt alla, näeb lant välja nagu päris kala. Ahven läheb marru, ujub järele ja võtabki kinni.»
Koos Kalale asutajaliige Martin Meier ei osanud kauba seast lemmikut esile tuua. Enamasti on ta valinud selle järgi, mida on kasutanud. «Riided on olulised,» leidis mees ning kordas tuntud ütlust, et pole halba ilma, vaid on kehv riietus. «Talvel pean eriti tähtsaks uppumatuid kombinesoone,» viipas ta poeseinal rippuvatele kalameherõivastele ning lisas, et tänu neile on võimalik istuda 30 külmakraadiga jää peal.
Kallase sõnutsi rõhuvad paljud teised kauplused soodsale hinnale. «Meie pole kõige odavamad, aga asi on kvaliteedis,» toonitas ta.
Mittetulundusühingul on pood ka Tallinnas ning seal peetakse silmas kalapüüdjate harimist, näiteks korraldatakse umbes kahe nädala tagant kursusi, kuidas mõnd kala püüda ja mida seejuures tähele panna. Sama tahetakse tegema hakata ka Viljandis.
Seepärast on vast avatud poes diivaninurgake, kus saab kalamehejuttu puhuda.
Martin Meier lisas, et Tallinnas õpetab ühing ka lastele kalapüügi teooriat ja praktikat.
«Praegu meil Viljandis piisavalt huvilisi pole,» tõdes Priit Kallas. «Aga me ootame neid!»
Kalaga tegutsemine
Miks on Viljandisse lisaks Leola ja kahele Tartu tänava ostukohale veel üht kauplust vaja, teadsid öelda esimesed kliendid, kellest üks oli juba kohapüüdmise landi välja lunastanud.
«Ilus ja heades toonides,» silmitses Sergo Verrev ostu ja kiitis poe valikut. «Niisugusi varem Viljandis polnud — olen neid Tartuski otsimas käinud.»
Poe avanud mehed ei huvitu Priit Kallase sõnutsi ainult müügist, vaid tahavad propageerida kalapüüki kui vaba aja veetmise võimalust. «Kala saada polegi peamine, eesmärk on tegevust nautida,» rääkis ta mittetulundusühingu liikmete seisukohast.
Kallase ütlemist mööda päästab kalapüük linnamelust ja rahustab. «Soomes käib kalal iga kolmas inimene, siin iga kümnes.»
Õngitsevate soomlaste tarkusi jagas ka Vladislav Koržets, kes ühena Koos Kalale asutajaliikmetest poe avamise puhul seal lõhetorti valmistas. «Kala on juba küllalt ujunud ja ta ei taha enam vett näha,» selgitas ta retseptivalikut.
Hea kalaroa võib Koržetsi sõnul kihva keerata kolme tüüpveaga. Esiteks ülemäärane pesemine, teiseks liigne vürtsitamine ja kolmandaks üleküpsetamine. «Kala tapetakse teist korda ära,» sõnas ta tordi tarvis lõhet lõikudes.