Aasta parima metsamajandaja tiitli nimel võistleb kaks viljandimaalast

Metsa tuleb targalt majandada.

FOTO: Elmo Riig

Homme selgub Rakveres kogu pere metsapäeval, kellest saab aasta parim metsamajandaja Eestis. Erametsaliidu vahendatud pressiteate kohaselt saab lisaks arvulistele näitajatele metsamajandaja valimisel otsustavaks valmidus suhelda kogukonnaga ja olla aktiivne ühiskonnaliige.

Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv lausus, et 26. metsamajandaja konkursil osaleb rekordarv kandidaate. "Parima metsamajandaja tiitlile kandideerib 13 metsaomanikku, kes esindavad väga head läbilõiget meie erametsade ja nende omanike mitmekesisusest. Praegu, kui metsanduse ümber on palju arutelusid ja erinevaid arvamisi, on kõigile vaja selliseid häid näiteid metsaomanikest, kes majandavad oma metsi jätkusuutlikult ja metsanduse häid tavasid järgides," ütles ta.

Hindamiskomisjon on tutvunud kõigi kandidaatide metsade, metsanduslike vaadete ja põhimõtetega. Komisjoni liige Tiit Kosenkranius selgitas, et hindamisel võeti aluseks numbrilisi näitajaid, nagu raieküpse metsa või noorendike osakaal, aga ka seda, milline on metsamajandaja ise.

"Hindamisel pidasime silmas, et tänapäeva erametsaomanik on aktiivne ühiskonnaliige, ja seetõttu arvestasime metsamajandamise kvaliteedi hindamise kõrval näiteks ka seda, milline on metsaomaniku suhtlus naabrite ja kogukonnaga," märkis ta.

Selle aasta konkursi taseme kohta sõnas Kosenkranius, et eramets on väga heades kätes. "Võrreldes mullusega kujunesid sel aastal selgemalt välja sarnaste joontega metsamajandajad: majanduslikult aktiivsemad, kes raiusid ka küpset metsa, ja tagasihoidlikumad, kes tegelesid pigem korrastamise ja olemasoleva metsa säilitamisega. Üldjoontes võib aga öelda, et eramets on väga heades kätes ja seda uuendatakse innukalt," ütles ta.

2019. aasta parima metsamajandaja kuulutab laupäeval, 24. augustil Rakvere Kirikupargis kogu pere metsapäeval välja keskkonnaminister Rene Kokk. Metsapäeval on kavas töötoad, jõukatsumised, tegevused peredele, Curly Stringsi kontsert ja palju muud. Soovijatel on võimalik kaasa lüüa ka ekskursioonil mulluse võitja Lauri Salumäe metsa. Üritus on tasuta. Rohkem infoteiab siit  või Facebookist.

Viljandimaa kandidaadid on Martin Kõdar ja Tiit Toobal.

Martin Kõdar – esiisade talu hoidja

Metsamaad 65,3 ha.

Martin Kõdar võttis viis aastat tagasi isalt üle Viljandimaal asuva Nava talu metsa majandamise. Talukoht on olnud sama pere käes aastasadu. Nõukogude ajast jäi talu sunnitult siiski pikaks ajaks tühjaks, nii et kõik tuli taastada ja uuesti üles ehitada. Nava talus kutsus Martin Kõdari isa Jaak Kõdar ellu Nava Lava, kus on lavastatud ta enda kirjutatud näidendeid kohalikel ainetel. Juba looduslikultki kaunis mets on mitmekesine. Seal käib metsamajanduskava järgi asjatundlik metsamajandamine, samas on puutumata metsa koos rohkem kui 300-aastaste võimsate kaitsealuste künnapuudega, millel on ka väga hea järelkasv. Sealsamas on Nava iga-aastase rahvast kokku toova kultuuriüritusega seotud objektid ja rajad, mis ulatuvad Läti piirini. Tõenäoliselt on see Eestis ainuke mets, kus näiteks vana võimas mänd on saanud sildi "Grandhotel Mänd" koos jutuga, mis viitab männil kihavale elustikule. Metsamaa kujutab endast suures osas kunagisele põllumaale kasvanud metsa. Martin Kõdar on MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige ja teeb metsa majandades ühistuga tihedat koostööd. Peale kraavide ja metsateede korrastamise on Naval ehitatud lõkkekohti ja rajatud loodusradasid.

Tiit Toobal – mets nagu elutöö

Metsamaad 114 ha.

Tiit Toobali metsad asuvad Viljandimaal. Pikka aega oli ta ise linnamees, kuid naasis siis kodutallu, mis on pere põlistalu, ning asus vahepeal tühjaks jäänud kohta taastama ja üles ehitama. Selle juurde on käinud metsa majandamine. Tiit Toobal on mittetulundusühingu Ühinenud Metsaomanikud ja Sakala metsaühistu liige. Metsandusteadmiste omandamist alustas ta omal ajal nullist just metsaühistu abil. Nüüd saab Tiit Toobal suures osas oma metsades näidata oma töö vilju, kus näiteks lepikust on välja kasvatatud kuusik või kus on korda tehtud metskonna ajal istutatud ning vahepeal hooletuses olnud kuusik. Kodu lähedale on ta rajanud muljetavaldava künnapuupuistu ja üks viimase aja objekte on metsa serva, tee äärde rajatud tammeallee. Nüüd on ta ise vanuse tõttu metsatöödest rohkem eemal – töid korraldab metsaühistu –, kuid ütleb, et vaim oleks valmis hooldusraieteks, mis on tõeliselt loominguline töö. Talu taastades on Tiit Toobal süvenenud ajaloosse, mille vastu tunneb suurt huvi. Metsas on ta suures ulatuses hooldanud kuivendusvõrku ja taastanud teid, muu hulgas jalutusraja, mis avatud kõigile. Samas on suurel alal säilitatud vana metsa. Talus on oma väike saeveski ja halumasin, kogukonnaga ühine on laastumasin.

Tagasi üles