Lõunast pärit kahjur ohustab kõrges hinnas astelpaju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Mullu oli Eestis astelpajumarjade nõudlus suurem, kui kasvatajad pakkuda jõudsid, ehkki kasvupinda on tuhande hektari ringis. Kui varem sai astelpaju viljelda mahedalt, siis viimastel aastatel on seda hakanud kimbutama lõuna poolt meie maile rändav kahjur.

Neljapäeval korjasid maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadurid ja teised asutuse töötajad juhataja Piia Pääso eestvõttel marju 2017. aastal rajatud 300 põõsaga mahedas astelpajuistanduses. Saak on seal tänavu suur.

Lõika ja külmuta!

Nädal varem oli Polli teadurite eestvedamisel olnud mahe esitluspäev, kus üks Eesti suuremaid astelpajutootjaid Peeter Henning näitas, kuidas koristada marju viljaoksi lõigates. Samamoodi koguti neljapäeval saaki Pollis. Oksad lõigati põõsalt, puhastati lehtedest ja viidi sügavkülma, seejärel sai marjad hõlpsalt maha raputada. Kõiki vilju täis oksi välja lõigata ei tohi, muidu ei suuda põõsas järgmiseks aastaks taastuda, nii et osa marju nopitakse käsitsi. Seejuures tuleb olla ettevaatlik, et noori rohelisi kasve ära ei tõmbaks. Suurtootmises jäetakse tavaliselt lõikamisest välja jäävad marjad lihtsalt puule.

Märksõnad

Tagasi üles