«Urissaare kantri» kava silmitsedes esinejate seas võõrkehana mõjunud Jarek Kasar sobitus festivali olustikuga suurepäraselt. Sõbralt laenatud ruuduline särk seljas, ei jätnud ta publikut lõbustades kasutamata ka võimalust rahvale mitu korda «Jiihaa!» hõigata.Foto: Marko Saarm
«Lähme teeme ka lehmadega pilti!» – «Need pole lehmad, need on veised!»
Just sellisel lainel algas minu elu esimene kantrifestival – see dialoog annab suurepäraselt aimu, missugused on minu teadmised eluolust maal. Teisisõnu läksin Univere külas juba viiendat korda peetud «Urissaare kantrile», mida on nimetatud ka farmifiilingufestivaliks, täiesti puhta lehena sarnaselt nende linnavurledega, kes said veiseaedikus nalja heita sildi «Ürgspaa» üle, mis märgistas kõige tavalisemat porimülgast.
/nginx/o/2017/09/22/7125107t1h6f90.jpg)
