/nginx/o/2011/12/20/883556t1h9e5a.jpg)
MAAILMAS RAHUTUKS ja ettearvamatuks kujunenud 2011. aasta kestab viimaseid nädalaid. Eesti on tänavu jõudsalt taastunud paar aastat kestnud kriisist. Majandus on kiirelt kasvanud ja ettevõtjad suudavad siin toodetut rahvusvahelistel turgudel päris hästi müüa. Oleme olnud Euroopas kõige kiiremini väheneva tööpuudusega riik. Perede kindlustunne on suurenenud, jõuluoste tehakse taas julgemini.
Võib nõustuda pangamees Hardo Pajulaga, kes kuu tagasi lausus, et Põhjala ja Balti riigid kujutavad endast praegu majandusmuredega maailmas oaasi, küsimus on vaid, kui kaua selline olukord kestab. Peame olema tähelepanelikud, jälgima toimuvat ja seadma oma otsuseid selle järgi.
Aasta algas rahavahetusega. Saatsime krooni pensionile, asemele tuli euro. Rahakott läks raskemaks, münte on rohkem ja need on senisest palju väärtuslikumad. Just nagu kakskümmend aastat tagasi, krooni tuleku ajal, hakkasime rahale rohkem mõtlema — ka sellele, et tõtt-öelda on see üks mõõdupuu, millega mõõdetakse meie endi tublidust.
Eesti esimese euroaasta viimastel kuudel räägitakse kogu maailmas sellest, mis saab eurost edasi. Eestil on Euroopale üht-teist õpetada. Aasta lõpp näitas, et reeglid, mida kogu meie rahvas kriisiaastatel hambad ristis täitis, on keskseks tõusnud ka mujal.
EESTI TÄNAVUNE suurim saavutus ongi korras majandus. Oleme selle nimel pingutanud ja keegi ei ole sellest pingutusest kõrvale jäänud. Seda, et rahvas usaldab valitsejaid, tõestas tulemus, mille said valimistel kaks valitsuserakonda: olgugi et vahepeale jäid üleilmne majanduskriis ja eelarvekärped, said nad valitsuse moodustamiseks eelmisest tugevamagi mandaadi.
Tööd jätkanud valitsus on tänavu hoolitsenud riigi julgeoleku eest. Kaitsekulutused moodustavad järgmisel aastal sisemajanduse koguproduktist kaks protsenti, nagu NATOs kombeks. Oleme oma partneritele usaldusväärsed liitlased.
Käima on lükatud kõrghariduse kvaliteedireform, mis peab looma tingimused majanduse struktuuri muutumiseks. Lihtsaid töid, mis paari nädalaga selgeks saavad, jääb maailmas järjest vähemaks. Asemele tulevad aastaid õppimist nõudvad ametid, kuid nendes makstakse ka paremat palka.
Lõppev aasta tõestas Eesti välispoliitika tugevust. Riigi toel jõudsid koju tagasi nii hätta sattunud jalgrattamatkajad kui vales kohas ja küsitavatel ajenditel maandunud lendur. Nägime, et võime riigi peale loota ka siis, kui mujal maailmas hätta jääme. Muidugi tuleb meeles pidada, et Eesti saab nii kodus kui välismaal kõige paremini toeks olla nendele, kes ise esmalt mõtlevad ja alles seejärel tegutsevad.
EESTISSE ON tänavu õnnestunud meelitada rohkelt välisinvesteeringuid. See tähendab uusi töökohti ja maksuraha ning tuleneb kindlasti otseselt ka euro kasutuselevõtmisest.
Maailmaga tihedama lõimumise näiteid on teisigi. Valminud on Koidula piirijaam, mis loob idasuunal eeldused paremaks kaubavahetuseks ja suurendab muu hulgas tartlaste turvalisust, sest kütusevagunid ei peatu enam keset linna.
Alustatud on Eestile energia varustuskindluse tagamiseks tähtsa uue merekaabli Estlink2 ehitamist. Riik otsustas investeerida lennuühenduse parandamiseks Estonian Airi 30 miljonit eurot. Selgemat kuju võtab Rail Baltica ehitamiseks Balti koostöö. Maailm tuleb varsti kõikjal veel paremini koju kätte: Eesti maapiirkondadeni on hakatud rajama uue põlvkonna kiudoptilistel kaablitel põhinevat ülikiiret internetiühendust.
Vastu võeti otsus vähendada aastal 2015 tulumaksumäära 20 protsendini. Tööandjatele on abiks seadusemuudatus, mis välistab töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse erisoodustusena käsitlemise.
Koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotati 1. jaanuaril 2013 kodualuse maa maks tiheasustusega piirkonnas 1500 ruutmeetri ja hajaasustusega piirkonnas kahe hektari ulatuses.
Vastu võeti ka tulumaksumuudatus, mille järgi lubatakse raieõiguse või uuendusraiega langetatud metsamaterjali müügist saadud maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta jooksul tehtud metsamajandamiskulud.
VIIMAKS OLGU nimetatud veel kaks väga tähtsat asja: uuel aastal tõusevad pensionid ja järgmise aasta algul otsustatakse lõplikult, et vanemahüvitisele lisandub vanemapension. Riik tasub noore lapsevanema eest väikelapsega kodus oldud ajal makseid tema pensionisambasse. Need otsused puudutavad paljusid inimesi ning peaksid aitama kaasa turvatunde kasvule.
Ajalehed kirjutavad, et aktiivse päikese aasta toob tänavu sooja talve ja rohkesti virmalisi. Läheb kuidas läheb — igal juhul soovin, et kõigil oleks aastavahetusel mahti viibida koos lähedastega ning mõelda, et elame suurepärases riigis, mis on meie kõigi ühine looming.