Juhtkiri. Mürk on mürk

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kumb on suurem vaenlane, kas umbrohi või taimemürk? See, et Viljandi tänavate heakorra eest hoolitsev firma kasutab äärekivide vahelt ja rentslitest umbrohu tõrjumiseks mürki, mida viimasel ajal käsitletakse potentsiaalse vähitekitajana, pole tulnud päevakorda alles tänavu ning teemat on Sakala kajastanud ka varasematel aastatel.

Populaarsed taimemürgid on väga tõhusad, sellega piserdatud taimed hukkuvad tähelepanuväärselt ruttu. On aga täiesti arusaadav, kui inimesed leiavad, et eriti linnas peaks neid aineid igal juhul vältima. Võib küll väita, et kemikaal ei ole otseselt keelatud, aga vaadates selle eluohtlikku toimet on väga raske uskuda, et sel pole inimorganismile mingeid kahjulikke kõrvalmõjusid. Hiljuti Reinu tee serva pritsitud glüfosaati sisaldav taimemürk tõi sotsiaalmeedias kaasa paraja pahameeletormi ning tulise arutelu, miks elukeskkonda niimoodi mürgitatakse. Enamasti kasutatakse linnas taimestiku taltsutamiseks niidukeid ja trimmereid, kuid mõranenud äärekivide vahel, asfaldipragudes ja lagunenud rentslites umbrohu hävitamiseks polevat tõhusamat vahendit kui taimemürk. Vabalt arenevate taimede juured hakkaksid peagi nii teekatet kui kive murendama. Kasvaval taimel on teadagi suur jõud.

Tagasi üles