Tänu Viljandi ettevõttele sai USA-st Eesti tähtsuselt kolmas eksporditurg

Tallinn. 10.06.2015. SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor. Pildil Mihkel Nestor. FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES /

ESTIS ON tänavu enim kasvanud eksport USA-sse. See ületab importi USA-st juba viis korda. Jääb vaid loota, et Donald Trump järgmist kaubandussõda Eesti vastu ei algata. Tõsisemaid muresid tulevikus ennustab aga tööstusettevõtete aina süvenev pessimism.

Viimaste aegade süngete majandusuudistega näib hästi kokku käivat statistikaameti äsjane teade, et Eesti eksport kahanes juunis aasta­tagusega võrreldes koguni kümne protsendi võrra. USA ja Hiina kaubandussõja asemel põhjustasid aga kahanemise, vähemalt osaliselt, ühekordsed põhjused, nagu muutlik kütuse- ja energiakaubandus ning väiksem arv tööpäevi.

Esimese poolaasta kokkuvõtteks võiks pigem tõdeda, et praeguse maailmamajanduse taustal läheb Eestil veel päris hästi: siin toodetud kaupade eksport on kasvanud neli protsenti, ilma juuni suurt langust arvesse võtmata koguni seitse protsenti. Võrdluseks on Euroopa suurima majandusega Saksamaa suutnud eksporti kasvatada kõigest protsendi jagu.

MIKS EI KAJASTU ühendatud Euroopas suuremate riikide mured juba ka meie kaubandusstatistikas?

Kindlasti on Eestit säästnud siinse eksportiva tööstuse struktuur ja peamised sihtriigid. Autotööstusega on seotud ehk vaid käputäis kohalikke ettevõtteid ja ka Hiina turg on enamikule eksportijatele veel kauge unistus. Eksporti vedasid masinad ja seadmed. Enam kui pool esimese poolaasta ekspordi kasvust tuli erinevate masinate ja seadmete arvelt. Neist suurima panuse andis nii-öelda tavapärane süüdlane, telekommunikatsiooni­elektroonika, mis on seotud eelkõige ühe globaalse ettevõtte tootmisplaanidega.

Kui telekommunikatsioonielektroonika eksport suurenes esimesel poolaastal 35 miljoni euro võrra, siis vägagi tähelepanuväärne on kaubarühm, mis andis suuruselt teise panuse. Nimelt kasvas peaaegu 25 miljoni euro võrra müügiautomaatide kaubarühma eksport. Selle rühma alla peituvad Cleveroni Viljandis toodetavad pakiautomaadid, mis on juba üksjagu kuulsust kogunud. Seejuures on nii telekommunikatsioonielektroonika kui pakiautomaatide peamine sihtkoht Ameerika Ühendriigid. Tänu sellele on USA-st saanud Eesti tähtsuselt kolmas eksporditurg.

Keerukate masinate ja seadmete kõrval läksid esimesel poolaastal endiselt väga hästi kaubaks Eestis valmistatud puit- ja moodulmajad. Välisriikidesse müüdi neid enam kui 230 miljoni euro eest ehk üheksa protsenti rohkem kui 2018. aasta esimeses pooles. Seejuures ei kasvanud müük enim mitte tavapärasele Põhjamaade turule, vaid hoopis Saksamaale. Tänu väga suurele juuni müügimahule näitas endiselt head kasvu ka Rootsi turg. Teised olulisema panuse ekspordikasvu andud kaubarühmad olid veel erinevad mõõteseadmed ja puittooted.

KUI VAADATA EKSPORTI riikide järgi, siis Eesti kõige kiiremini kasvav eksporditurg oli USA, põhjuseks just eelmainitud telekommunikatsioonielektroonika ja pakiautomaatide müük.

Ka teised kiiremat kasvu näidanud eksporditurud ei olnud esimesel poolaastal Eestile kõige tavapärasemad: enam kui 80 miljoni euro võrra kasvas eksport nii Taani kui Hispaaniasse. Mõlema riigi puhul oli suure arvu taga küll kütusemüük, mis ostjat ei küsi. Samas ei tohi kurta ka kaheprotsendilise ekspordikasvu üle Eesti kõige tähtsamal sihtturul Soomes, sest tervikuna oli riigi impordinõudlus samal ajal kahanemises.

See, et Eesti tähtsuselt teise ekspordipartneri Rootsi puhul vähenes kaupade väljavedu neli protsenti, oli täielikult põhjustatud telekommunikatsiooniseadmete kaubavoo ümbersuunamisest USA-sse. Seda arvesse võtmata oleks eksport Rootsi kasvanud kaheksa protsenti.

ETTE VAADATES on ekspordi kasvupotentsiaali pärast siiski põhjust muret tunda. Konjunktuuriuuringute põhjal on Eesti tööstusettevõtted muutunud tuleviku suhtes äärmiselt pessimistlikuks. Nii madal oli tööstusettevõtete kindlustundeindeks viimati 2010. aastal! Seetõttu on oodata, et süvenev globaalne ebakindlus hakkab aasta teises pooles peegelduma ka Eesti majanduses.

Tagasi üles