Augusti lõpuni võib jõevähki püüda

Algas vähipüügi hooaeg.

FOTO: Aimar Rakko

Keskkonnaameti pressiteates seisab, et kalastuskaarte vähipüügiks on võimalik osta internetist pilet.ee lehel ja keskkonnaameti kontoritest. Lube on saada kõigis maakondades ja veekogudel peale Saaremaa ja Pangodi järve.

Juba kolmandat aastat on enamikus maakondades vähipüügilube saada piiramata arvul, mistõttu jagub neid kõigile soovijatele. Erandid on vaid Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal. Et lubade müük algas juba 1. juulil, on mõlema püügipiirkonna limiit läbi müüdud. Eestis on aga häid vähipüügiveekogusid märksa enam, 200 ringis. 

Luba ostes tuleks arvestada ka sellega, et eraomandis oleval veekogul püüdmiseks peab lisaks kalastuskaardile olema ka veekogu omaniku nõusolek. Kas veekogu on avalikuks või mitte avalikuks kasutamiseks, saab vaadata keskkonnaregistrist.

Varasemate aastatega võrreldes on sel aastal vähipüügil ka üks oluline kitsendus. Nimelt on ühel isikul lubatud ühes ööpäevas püüda kuni 100 mõõdulist isendit. Kõik ülejäänud püütud vähid ning ka alamõõdulised tuleb vette tagasi lasta. Jõevähile kehtestatud alammõõt on 11 sentimeetrit.

Viimastel aastatel on avastatud Eestis kolm võõrvähi liiki: signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Nende leviku taga on inimene, sest iseseisvalt nad oma levikuareaali nii kiiresti ja pikkade vahemaade taha ei laienda. Lisaks võib ümberasustamisega levitada edasi haigusi, sest näiteks võõrvähiliigid, olles resistentsed mitme meie jõevähile ohtliku haiguse suhtes (näiteks vähikatk), võivad neid haigusi edasi kanda. Jõevähki ümber asustades on aga oht levitada lapihaigust. Seetõttu ei tohi püütud isendeid ümber asustada teistesse veekogudesse.

Kui püüdes tekib kahtlus, et tegemist võib olla signaalvähiga, ei tohi seda vette tagasi lasta, vaid leiust tuleb teatada keskkonnaametile või jõevähi seirega tegelevatele Eesti maaülikooli teadlastele.

Et vältida haiguste levikut püügivahendite kaudu, tuleks pärast vähipüüki mõrrad või natad päikese käes kuivatada. Nii hävivad võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.

Kalastuskaardi omanikul on kohustus pärast püügi lõppu esitada viie päeva jooksul püügiaruanne pilet.ee veebilehel või keskkonnaametis kohapeal. Aruande esitamise kohta saab lähemalt lugeda keskkonnaameti kodulehelt.

Tagasi üles