Noorel pole põhjust Viljandimaalt minema kolida. Või siiski?

Hillar Sein Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile väitlesid Ugala teatri juht Hillar Sein ja Viljandi volikogu liige Randel Länts «Sakala» internetiküljel teema üle, mille tähtsust piirkonna tulevikus on raske ülehinnata: kas noorte äraminek Viljandimaalt on paratamatu?

Brüsselis europarlamendi liikme Ivari Padari nõunikuna töötav Randel Länts kaitses seisukohta, et noorel pole põhjust Viljandimaalt välja rännata, Ugala teatri juht Hillar Sein väitis aga vastupidist.

Lehes trükime koos Eesti väitlusseltsiga korraldatud debati avakõned, sellele järgnenud ristküsitlusest kummaltki väitlejalt ühe küsimuse, mõlema vastuse ühele lugeja küsimusele ning mõne mõtte lõppsõnadest.

Randel Läntsi avakõne

Minu esimene argument on, et õppival noorel pole põhjust maakonnast lahkuda, sest siin pakutakse kvaliteetset ja mitmekülgset haridust.

Haridus on meie tulevase elu vundament. Tööjõuturu statistikale tuginedes võib väita, et haritud ja/või oskustega inimene leiab kergemini tööd kui teadmiste ja/või oskusteta inimene.

Maakonnas on kaheksa gümnaasiumi, kaks kutseõppeasutust, täiskasvanute gümnaasium, kaks rakenduslikku kõrgharidust andvat kooli ning hulk huviharidust pakkuvaid asutusi. Viljandisse luuakse riigigümnaasiumi, mille eesmärk on anda kvaliteetset üldharidust kogu maakonna õpilastele.

Edasiõppimise võimalused on mitmekesised: saab õppida majandust, kultuuri ja põllumajandusega seonduvat, aga ka teenindussektori ameteid. Seega on Viljandimaal kõik tingimused tugeva üld-, eri- ja kõrghariduse omandamiseks.

Teine argument: noortel on väga head sportimis- ja kultuuriga tegelemise võimalused.
Viljandimaad on õnnistatud kauni loodusega — on ju meie maakonna tunnuslausegi «Ürgses rütmis». Viljandimaalased on osanud seda potentsiaali ilusasti ära kasutada, luues ridamisi spordi- ja kultuurirajatisi.

Viljandi järv ja selle äär ei paku tegevust ainult suvel, mil lisaks ujumisele on võimalik tegelda sõudmise, aerutamise või veemotospordiga, vaid ka siis, kui on jääga kaetud ning sellele on rajatud looduslik uisuväljak.

Maakonnas on palju terviseradu nii jooksmiseks, kepikõnniks kui suusatamiseks. On modernne spordikool ning edukad spordiklubid. Viljandis on professionaalne teater ja kõrgkultuuriüritusi pakkuv pärimusmuusika ait. Omavalitsused toetavad isetegevust.

Järelikult on suurepärased võimalused, et terve vaim oleks ka terves kehas. Vaimselt ja füüsiliselt terve inimene on töövõimelisem, sotsiaalsem, kokkuvõttes kasulikum kogu riigile.

Kolmanda argumendina toon välja, et noorel perel on Viljandis turvaline lapsi kasvatada.
Lastekasvatamine on üsna stressirohke tegevus. Kas on lasteaiakoht? Kas koolitee on turvaline? Kas ma lapse pärast tunde trenni ikka jõuan viia?

Erinevalt pealinnast pole Viljandimaal lasteaiakohtadega raskusi. Nii maakonnakeskuses kui mujal on liiklus rahulik ja turvaline. Õhk on samuti puhtam kui suurtes keskustes ning üldist sagimist on vähem. Aeglasem elutempo võimaldab rohkem perele keskenduda.

Hillar Seina avakõne

Esimene argument: pärast haridustee lõpetamist pole noorel põhjust Viljandisse jääda ega tulla, sest siin napib töökohti.

Viljandis tegutsevad ettevõtted on spetsialiseerunud suuresti odavtööjõule ja noortele pole need kohad atraktiivsed. Pärast üldhariduskooli lõpetamist proovitakse minna kas Tartu või Tallinna ülikooli, mille lõpetamise järel on väga raske tulla Viljandisse tagasi, sest ei leidu sobivat tööd. Et kõik ei suuda olla endale ise tööandjad ja kaugtöö pole tihti võimalik, jääb Viljandi ühekülgsete töökohtade tõttu konkurentsist välja.

Järelikult pole noorel Viljandisse tagasiteed enne, kui ettevõtlus suudab areneda senisest tunduvalt laiematesse valdkondadesse, eeskätt luua kvalifitseeritud ja kõrgepalgalisi töökohti.

Minu teine argument on, et linnaruum pole noortele huvitav.

Viimastel aastatel pole Viljandi kui elukeskkonna arengus toimunud märgatavalt muudatusi.

Nädala sees suletakse enamik toidukohti enne kella 21. Pole korralikku ujulat (see ei pea suure veekeskuse mõõtmeid välja andma). Viljandi järve rannas pole peale väikelastele mõeldud mänguväljaku viimastel aastatel midagi ehitatud. Rannas pole korralikku söögikohta-kohvikut, kus suveõhtutel aega veeta. Lossimägedes võiks aasta ringi olla tunduvalt rohkem tegevust. Viljandil pole keskväljakut, mille ümber võiks tegevus käia ning mis oleks arhitektuuriliselt põnev ja omanäoline ala.

Seega on Viljandi viimase kümnendi jooksul lasknud mööda palju aega, mil võinuks muuta linnaruumi noortele huvitavaks ja elamisväärseks.

Randel Läntsi vastulause

Tänapäeval tehakse kaugtööd, see tähendab, et pole erilist vahet, millises maailma otsas midagi tehakse — tehnoloogia vahendusel on tulemus kättesaadav sekundite jooksul.

Viljandimaal on lihtne kodukoha arendamises kaasa lüüa, pane ainult käsi külge! Kui oled tubli ja ettevõtlik, aetakse sind lausa tikutulega taga. Hierarhia on madal ja tagatubades asjaajamise osa väike.

Seina küsimus Läntsile

Mis oleks kolm konkreetset ettepanekut, tegevust või otsust, mille tulemusena võiks mõni noor järgmisel aastal lahkumise asemel Viljandisse jääda?

Esiteks noore inimese märkamine ja temaga arvestamine. Noor ei vaja potitamist ja nunnutamist, ta on iseseisev, oma otsuseid tegev inimene. Ja seda peab arvestama perekonnas, koolis ja töökollektiivis, aga ka kohalikku elu korraldades.

Teiseks igasuguse omaalgatuse soodustamine, tehes näiteks liikumisvõimalused paindlikumaks, et maalt oleks hõlpsam linnas tööl ja õppimas käia.

Kolmandaks lahkunud või praegu väljaspool Viljandimaad elavate noorte inimeste potentsiaali kasutamine. Viljandimaa on hea pinnas uute ideede proovimiseks ja rakendamiseks.

Läntsi küsimus Seinale

Mis põhiliselt takistab noorel inimesel end Viljandis või Viljandimaal teostada?

Kõige suurem takistus on enda initsiatiivi puudumine. Kõik oleneb ambitsioonikusest ja eneseteostuse eesmärgist.

Väga segav on ka meelelahutusvõimaluste kasinus Eesti suuremate linnadega võrreldes. Mingil eluperioodil on see noorele paratamatult tähtis.

Paradoksaalselt on nii, et mida paremaks muutub transpordiühendus Pärnu, Tartu ja Tallinnaga, seda vähem on noorel põhjust töötada Viljandis. Elada küll, aga tööl saab käia mujal.

Lugeja küsimus väitlejaile

Miks peaksid töökohtade loojad mõtlema Viljandile?

Randel Länts: Ettevõtte seisukohalt on küsimus muidugi majanduslikus tasuvuses. Avalik sektor saab tegelikult teha vaid üht — luua selleks tingimused. Selle all pean silmas hästi toimivat keskkonda, kus omavalitsused ja asutused keskenduvad koostööle ja ühistele eesmärkidele. Koostöö ja inimeste kaasamine, olemasoleva maksimaalne kasutamine — meil on pikk tee selleni minna, aga ma ei näe muud võimalust.

Hillar Sein: Trump on asukoht Eesti keskel, aga kohati tundub see takistuseks olevat, sest Viljandi hakkab muutuma tupiklinnaks. Suurimad plussid peaksid olema töötajate motiveeritus ja haridus ning omavalitsuste võimalikult soosiv hoiak ka kõige väiksemate ettevõtete tekkimise suhtes.

Randel Läntsi lõpumõte

Mäletan esimese klassi aabitsast lugu, kus õpetaja küsis lastelt, kuidas nad tahavad näha oma kodumaad 20 aasta pärast. Esimene soovis 20 aastat magada ning siis ärgata ja muutusi näha. Teine soovis 20 aastat reisida ja siis tagasi tulla. Kolmas aga soovis seda kõike oma kätega rajada.

Kõlab küll pisut propagandistlikult, aga Viljandimaal on rajamine ainult meie endi kätes ja tahtmise taga.

Hillar Seina lõpumõte

Viljandil on ees väga rasked valikud. Möödunud aastate hoiakud stiilis «Säilitame, tõhustame, arendame» tuleb välja vahetada ja leppida kokku tegevustes, mis on tõesti tähtsad ja millest jaks üle käib.

Otsuseid tehes tuleb eesmärgina silme ees hoida ettevõtlike ja haritud noorte Viljandisse jäämist ning nende juurdetoomist.

Täispikkuses väitlust loe veebist sakala.ajaleht.ee

ARVAMUSED

MAI LEEMET,
laulja

Noored ja Viljandi on suurepärane kooslus, kuid tuleb olla realistlik: meie linn jääb rahvaarvult, meelelahutuskeskustelt ning mis kõige tähtsam — õppimis- ja töötamisvõimalustelt alla Tartule, Tallinnale ja arvatavasti ka Pärnule. Kõigile ei jätku siin paratamatult tööd.
Samas tean nii mõndagi noort, tublit ja hakkajat inimest, kes Viljandis elab ja on siia kolinud just intiimse õhkkonna tõttu.

KRISTJAN KIVISTIK,
Viljandi noorte­volikogu spiiker

Noorte lahkumine on juba seepärast paratamatu, et siin on vaid kaks kõrgkooli. Inimesed lähevad  mujale õppima, ülikooli ajal tekivad kontaktid, käiakse kooliga samas linnas praktikal ja siis jäädakse sinna tööle.
Mina plaanin küll Viljandisse jääda, isegi kui vahepeal kusagil ära käin. Kodulinn on väga armas.