Juhtkiri. Neetud prügi

Inimkonna tulevikku ei ähvarda tuumakohvritega psühhopaatidest diktaatorid, rääkimata zombidest või tulnukatest, vaid kõige tavalisem prügi. Seda, et inimkond upub omaenda prahi sisse, on ennustatud pikemat aega ning tundub, et sellel pessimistlikul visioonil kipub alust olema. Jäätmete sortimisest ja töötlemisest on saanud üks inimkonna kestmajäämise võtmeküsimusi. Eestis näiteks koguneb olmejäätmeid aastas 400 000 tonni ning kõigest sellest läheb taaskasutusse vaid pisut üle kolmekümne protsendi. Järgmiseks aastaks peab protsent olema viiskümmend, vastasel juhul ootab ees Euroopa Komisjoni määratav trahv, mis tõotab tulla kaunikesti krõbe.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kindlasti on suur osa inimesi viimasel ajal hakanud keskkonnateadlikumalt tegutsema ning sobivaid konteinereidki paistab vähemasti suuremates asulates jaguvat. Kõik hädad algavad siin taas inimesest endast. Väga tore, et on konteinerid, aga veel toredam, kui nad oleksid kusagil teise maja akende all. Pakendiringlusfirmad ei vastuta kuidagi selle eest, kui konteineritesse ja nende kõrvale püütakse sokutada kõikvõimalikku rämpsu suusasaabastest madratsiteni.

Tagasi üles