Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2019/08/06/12441841t1h31ec.jpg)
ON ÜKS TORE LUGU. Küsitud kord ühe USA senaatori käest, et mida ta õigupoolest arvab viskist. Senaator kinnitas, et kui viski all peetakse silmas seda neetud kuradipruuli, mis rebib leiva laste suust ja kukutab ontlikud mehed ja naised vaga elu juurest allakäigu ja meeleheite põhjatusse sügavusse, siis otse loomulikult seisab tema, senaator, sellele kõigest jõust vastu. Kui aga viski all peetakse silmas seda filosoofilist sõõmu, mida rüübatakse siis, kui vanad sõbrad kokku saavad, ja jooki, mis lubab inimlapsel mitmekordistada oma rõõmu ja õnne ning unustada, kuigi pelgalt üürikeseks, suure südamevalu ja tragöödiad ning mille müügist voolab riigikassasse miljoneid, mida kasutatakse vanade ja väetite eest hoolitsemiseks ning maanteede, haiglate ja koolide ehitamiseks, siis mõistagi on ta poolt. Senaator kinnitas, et selline on tema seisukoht ning mingeid mööndusi ta siinkohal teha ei plaani. Linnalegend või mitte, aga lugu on hea.