Mees, kelle juurde asjad ise tulevad

Ants Helinurm näitab oma mütsikollektsiooni, peas aga on tal eluaegse vangi müts, mis on pärit Venemaalt. Foto: Üllar Priks

Ants Helinurm on metallitöötleja paberitega mees, kes viimased kakskümmend aastat on pidanud liiklusmärgitöökoda. Erinevaid ameteid on Helinurmel elatud aastate jooksul olnud nii palju, et kõik ei tule meeldegi. Alati on ta ka mingisuguse kogumisega hõivatud olnud, enda sõnul täiesti vastu tahtmist.

Teatavasti pidid muusikud kõvad napsi- ja naljamehed olema. Helinurm on trummikomplekti taga istunud seitsmendast klassist saadik. Vaat ei teagi, kuidas selle va viinaviskamisega on, aga pulli teeb Helinurm igal võimalikul juhul. Viskab aga mingi vigurjutu õhku ja jääb mõnust naeru mugistades vestluskaaslase reaktsiooni ootama.

Lepime Ants Helinurmega inter­vjuu kokku folginädalal. Juba telefoni haarates paneb elukunstnik püssi paukuma. «Oi, tead, mul just tuli üks sealt festivalitiimist suunda näitavaid liiklusmärke laenama. Ma kohe küsisin, kas teil mingeid jamasid ei tule, kui pildil must mees ukse poole kõnnib? Ehmatas teine korraks kohe ära,» seletab Helinurm ja müristab naerda.