Inimene armastab siga: mullu söödi Eestis ühe inimese kohta ligi 43 kilo sealiha.

FOTO: Elmo Riig

Statistikaameti andmeil sõid Eesti inimesed eelmisel aastal rohkem liha, kui jõuti siin toota. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Statistikaameti kommunikatsioonispetsialist Tiina Nõmm ütles, et mullu toodeti Eestis 76 900 tonni liha, sealhulgas 41 900 tonni sealiha, 19 300 tonni linnuliha ja 12 500 tonni veiseliha. Kokkuvõttes toodeti elanikkonna tarbitud lihast Eestis 67 protsenti.

Liha kogutoodang oli varasema aasta madalseisuga võrreldes küll neli protsenti suurem, kuid siiski veel väiksem kui selle kümnendi teistel aastatel. Tunamullusega võrreldes vähenes ainsana linnuliha tootmine, viie protsendi võrra.

Nõmm märkis, et liha ja toodetes sisalduva liha import on suurenenud 19 protsenti. Kuigi ka eksporditi rohkem, on ekspordi ja impordi vahe märgatavalt kasvanud. Imporditavad kogused on peaaegu poole suuremad kui eksport.

Kõige rohkem toodi Eestisse linnuliha, mis jõudis meile peamiselt Soomest, Leedust ja Taanist. Sealiha imporditi põhiliselt Saksamaalt ja Poolast, kust tuli ka valdav osa veiselihast. Suurem osa lamba- ja kitseliha jõudis Eestisse aga märksa kaugemalt ‒ Uus-Meremaalt ning Hispaaniast.

«Veel viis aastat tagasi toodeti Eestis 90 protsenti tarbitavast lihast, kuid sellest alates on isevarustatus järjest vähenenud,» rääkis Nõmm. «Ka loomade arv vähenes aastatel 2015 ja 2016 järsult. Kuigi viimastel aastatel on loomade arv olnud taas kasvuteel, väheneb lihaga isevarustatus tagasihoidlikuma toodangu koguse ja suureneva impordi tõttu endiselt. Liigiti oli 2018. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev: veiselihal 95 protsenti, sealihal 74, lamba- ja kitselihal 75 ning linnulihal 47 protsenti.»

Isevarustatuse madal tase näitab, et osa tarbitavast lihast imporditakse teistest riikidest. Veel mõni aasta tagasi tarbiti vaid linnuliha rohkem kui kodumaal toodeti, nüüd kehtib see tendents kõikide lihaliikide kohta.

«Lihatarbimine on Eestis suurenenud,» lausus Nõmm. «Mullu söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11 protsenti rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem on suurenenud linnuliha tarbimine, seda süüakse aastas inimese kohta 31,2 kilogrammi.»

Statistikaameti andmeil söövad Eesti inimesed kõige rohkem aga sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas. 

Veiseliha jõuab meie toidulauale järjest sagedamini. Viimasel viiel aastal on selle tarbimine olnud tõusuteel. 2018. aastal söödi veiseliha ühe inimese kohta kümme kilogrammi. Lamba- ja kitseliha söödi ka mullu alla ühe kilogrammi inimese kohta.