Pojapojad ihkavad Abhaasias elanud vanaisa nime mälestusmärgile

Mõlemad pojapojad, nii Roman (pildil) kui ka Rihet Aver töötavad Viljandimaal õpetajana. Roman annab tööõpetuse tunde, Rihet õpetab füüsikat ja matemaatikat. Foto: Elmo Riig

«Pole ju olulist vahet, kas rong küüditatud eestlastega sõitis välja Eestist, Abhaasiast või Pihkva oblastist,» ütleb Rihet Aver, kes soovib, et Maarjamäe kommunismiohvrite mälestusmärgi seinale kantaks tema Abhaasias elanud vanaisa Romani nimi. «Erinevus on ainult arvudes. Kõik need inimesed väärivad mäletamist ja kohta memoriaalil.»

Siiski selgub, et vahe on. Kui tausta lõpuni kontrollida ei saa – ja väljastpoolt Eestit stalinistliku terrori ohvriteks langenutega nii enamasti on –, siis mälestusseinale niisama lihtsalt ei pääse.

«Tema nimi võiks ju ka ikkagi memoriaalil olla,» leiab Abhaasias elanud mehe nimekaimust teine lapselaps Roman Aver. «Et dokumendid väidavad, et ta oli Eesti kodanik, võiks ta koos teiste represseeritutega seal olla.»