Lõppevale aastale jättis jälje mitu traagilist juhtumit, kus inimesed hukkusid või said raskelt viga halvas seisukorras rajatiste tõttu. Eluküünal on ehmataval kombel kustunud kaaneta kanalisatsioonikaevus, amortiseerunud mänguväljakul, aga ka valgustamata ülekäigurajal.
Ennetamaks samalaadseid juhtumeid, kutsus «Sakala» hiljuti oma lugejaid üles teada andma Viljandimaa kohtadest, kus peitub silmaga nähtav oht kellegi elule või tervisele. Ennekõike ootasime infot nendest surmalõksudest, mis on kergesti ligipääsetavates paikades.
Kokku sai toimetus üle kümne tõsiseltvõetava hoiatuse, millest suurema osa siinkohal edasi anname. Kõigist vihjetest andsime teada ka omavalitsustele ning maavaldajatele. Toimetus loodab, et nende objektide eest vastutavad inimesed võtavad ohu kaotamiseks kiiresti midagi ette.
Lahtised tellised fassaadil
Viljandis Jakobsoni ja Leola tänava ristmiku ääres paikneva veetorni-elamu fassaadilt ähvardab Jakobsoni tänava poolsele kõnniteele prantsatada kopsakas hunnik telliskive. Täpsemalt öeldes varitseb oht all kõndijaid ühe teise korruse korteriakna kohal. Et seinast ettepoole turritavad kivid on ülejäänutest tumedamad, võib oletada, et vihmavesi tungib nende taha ning murendab fassaadi aina jõudsamalt.
Tiigi piirde puuduv jupp
Ugala teatri tiigi Reinu tee poolse järsu betoneeritud kalda ülemist serva palistab eakas piire. Kogu rajatis on kahtlaselt viltu ning selle keskosas on üks horisontaalne toru puudu. Tegemist on täpselt selle kõrgusega, kust hoiavad kinni tiigi ääres parte vaatavad lapsed. Kui mõni neist hämaral ajal piirde ääres liikudes toru puudumist ei märka, võib ta piirde vahelt alla pudeneda.
Pude puu maanteepervel
Tallinna maanteelt Jämejalale viiva tee Viljandi-poolsel pervel kõrgub silmanähtavalt vana ja haige puu, mille küljest on tugevad tuuleiilid juba varemgi suuri oksi kangutanud. Kui põdura ätiga midagi ette ei võeta, võib tema võrast peagi veel üks osa alla pudeneda või ta koguni pooleks murduda.
Pime nurk Lilli külas
Penuja poolt Lillisse tulevad autojuhid jõuavad küla keskel ristmikule, mille ääres seisva heleda elumaja tagant pole näha, kas Karksi-Nuia suunast läheneb mõni sõiduk või mitte. Koha saaks kerge vaevaga ohutumaks muuta, kui sinna roolikeerajate tarvis peegel paigaldada.
Puudulik valgustus Uueveskil
Viljandi Uueveski tee bussipeatuse juures asuvat ristmikku võib pidada linnaosa üheks tähtsamaks sõlmpunktiks, sest seda läbib iga päev palju jalakäijaid ja autojuhte. Piirkonnas elab rohkesti eakaid inimesi, aga ka kooliealisi lapsi, kes väärivad liiklusohutuse seisukohalt erilist tähelepanu. Seepärast oleks tark ristmiku ja bussipeatuse valgustus kiiremas korras kriitilise pilguga üle vaadata. Praegused tänavalaternad on tuhmid ja ümbritsevate puude okstesse uppunud.
Terav nurk silmade kõrgusel
Viljandi Vabaduse platsi vanalinnapoolses nurgas on peatee suuna liiklusmärk paigaldatud poolteise meetri kõrgusele betoonposti külge. Ehkki tõenäosus pole teab mis suur, on teoreetiliselt võimalik, et mõni hajevil jalakäija tabab näoga selle teravat nurka. «Sakala» ei tuvastanud ühtki põhjust, mis peaks takistama märgi nihutamist mõnikümmend sentimeetrit kõrgemale.
Segane sebimine turu juures
Viljandi turuhoone juures Leola ja Turu tänava nurgal on ülekäigurada joonistatud üksnes Leola tänavale. Turu tänaval seda pole ning inimesed sebivad parkivate ja sõitvate autode vahel suvaliselt. Olgugi et autod ei sõida kõnealuses kohas kiiresti, näib olevat vaid aja küsimus, mil mõni jalakäija peab seal sõidukiga soovimatusse jõukatsumisse astuma.
SELGITUS
ELO PAAP,
terviseedenduse peaspetsialist
Ka maavalitsus on korraldanud ohukohtade väljaselgitamise kampaaniaid. Kahjuks pean nentima, et meie ohukohtade kaardistamine pole seni eriti suurt kõlapinda saanud — info võimendub tavaliselt alles siis, kui midagi kurba on juhtunud.
Esimest korda kaardistasime ohukohti 2001. aastal. Et tegime seda hansapäevade ajal, jäid tulemused Viljandi-keskseks. 114 paika olid liiklusohtlikud ja 66 muud ohtlikud kohad. Edastasime kogu info linnavalitsusele, et nad saaksid ohte võimalust mööda likvideerida. Nüüdseks on neid palju likvideeritud ja ümber ehitatud.
Teist korda algatasime kampaania 2010. aastal, kutsudes kõik maakonna omavalitsused kaasa, et nad võimaldaksid valla- või linnaelanikel ohukohti kaardistada. Kõige aktiivsemad olid Suure-Jaani ja Viljandi, teiste omavalitsuste ohukohad tulid teadetena tervisetuppa. Koondame need ja edastame taas omavalitsustele, kellel on seaduslik alus nendega edasi tegelda.
Teine variant oleks pöörduda järelevalveorganite poole, aga oleme valinud koostöö tee: teatame koha ja omanik ehk vald või linn tegeleb sellega ise. Osale liiklusega seotud ohukohtadele palusime maanteeameti analüüsi. Ka selle info oleme omavalitsustele edastanud.
Viljandi maavalitsuse tervisetoa eesmärk on, et ohukohtade kaardistamisest saaks omavalitsuste igapäevane tegevus, ükskõik kas seda tehakse veebilehe minu.viljandi.ee, telefonikõnede või kampaaniate kaudu. Tähtis on regulaarsus. Oleme omavalitsusi selleks ärgitanud juba 2001. aastast ning nüüd hakkavad nad vaikselt vedu võtma.
Meil on teisigi ohtudest teadaandmise aktsioone, mida viime ellu üle kahe aasta. Lasteaia ohtude kaardistamine on meil suisa nii hästi arenenud, et õpetame teisi maakondi.
«Sakala» tänab kõiki üleskutsele reageerinuid ning palub ka edaspidi teada anda kõikvõimalikest ohtudest, mille kõrvaldamisele saab toimetus kaasa aidata.
Info tuleks saata «Sakala» kodulehel www.sakala.ajaleht.ee vihjeakna kaudu,
meilitsi aadressil sakala@sakalakirjastus.ee või jätta teade automaatvastajale
numbril 435 0000. Samuti ootab teateid maavalitsuse tervisetuba aadressil
tervisetuba@viljandimaa.ee või telefonil 433 0512.