Rebitud kaeraga burks ja ananassist õlakott ehk «Tallinn Vegfest 2019»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tätoveeritud poisid mustas toimetasid kuuma trotsides padade ja grillide ääres.
Tätoveeritud poisid mustas toimetasid kuuma trotsides padade ja grillide ääres. Foto: Karl Johanson

Möödunud nädalavahetusel kogunesid Tallinnas Kultuurikatlas inimesed, kes ei söö liha. Kala ja kana samuti mitte. Tegelikult isegi mitte mune ega piimasaadusi. Ühesõnaga – ei tarbi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks midagi loomset. Miks küll ja kas sedasi on tõesti võimalik?

Olgu kohe öeldud, et minu kallis kaasa ja lapsepurakas on mõlemad mitu aastat veganid. Ma tean, rõõmsad ümmargused šnitslivitsutajad pistaksid siinkohal heeliumi hinganud ristisõdalaste kombel kisama: «Need on ju need kõige hullemad!» Järgneks loeng loomsete valkude vajalikkusest ja inimesest kui loomu poolest segatoidulisest loomaliigist. Miks ma nii arvan? No ma olen selle ise läbi teinud. Käisin samuti alguses pereliikmetel sabas ja muudkui klähvisin.

Tagasi üles