Raudmehe mitu tahku

Niimoodi reklaamis Gunnar Graps oma viimaseks jäänud kauamängivat «Rajalt maas» 2004. aasta jaanuaris. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Trummari, helilooja ja laulja Gunnar Grapsi 60. sünniaastapäevaks valminud kolmest plaadist koosnev tribuutkogumik pakub avastamisruumi mitmele põlvkonnale fännidele.

Tribuutplaatide arvustamine on väga kahtlane asi — vähemalt sel juhul, kui mõelda arvustamise all hea-halb skaalal hinnangu andmist. Sest mis on tribuutplaat? Artistile osutatud austusavaldus, mille puhul sõbrad, kolleegid ja fännid esitavad tema loomingut.
Kellel on õigus südamest tulnud kummarduse puhul öelda, et see või teine asi on tehtud halvasti? Võib-olla ainult austataval endal. Kiita tohivad muidugi kõik.

Veidi teisiti on ehk tribuutkogumiku koostamisele üldise hinnangu andmisega, aga ka siis jääb arvustus paratamatult subjektiivseks: pika staažiga artisti loomingust on igal põlvkonnal kujunenud oma lemmiklood ja isegi see, kes teab kogu käsitletavat perioodi, peab üht või teist osa paremaks.

Kogu loomingu läbilõige

Tribuutkogumik on Eestis haruldane nähtus. Plaadina ilmus kümme aastat tagasi eesti bändide austusavaldus De­peche Mode’ile ja hiljuti oli Tallinnas Pink Floydi tribuutkontsert, millest valmis DVD. Ongi kõik. Välismaal on see muide muusikatööstuse tavapärane osa ning austusavalduse tegemiseks ei pea ära ootama artisti surma.

Trummar Jaak Ahelik on kokku pannud kolmest plaadist koosneva kogumiku «Gunnar Graps — tribuut», mis katab kogu legendaarse bluusi-roki-hevimehe kolme kümnendi pikkuse loominguperioodi. Seetõttu ei pruugi plaat olla täies mahus «söödav» kõigile fännidele.

Ei peagi olema. Näiteks need, kes peavad lugu eelkõige Grapsi 1980. aastate heviloomingust — see tõi talle ka Raudmehe tiitli — võivad pidada plaati liiga estraadlikuks.

Kummatigi võib ühe või teise perioodi fänn leida siit tee lugudeni, mida ta varem ei teadnud või ei osanud hinnata. Kõik oleneb sellest, kui avatud meeltega kuulatakse. Kui mõni lugu siiski ei meeldi, on tänapäeval lihtne sellest üle hüpata.

Mina puutusin Grapsi loominguga esimest korda kokku kaheksa-aastaselt Viljandi kultuurimajas Magnetic Bandi kontserdil, mistap ligikaudu kolmandik siinseid lugusid pakkus mulle täiesti uue, põneva kogemuse.

Eks artisti suurust näitagi see, et ta on osanud köita mitut põlvkonda, tegemata oma loomingus järeleandmisi hetkemoele.

Turvalisest üllatavani

Kogumiku sisust annab aimu juba artistide nimekiri. Kohal on Eesti vana kooli roki raskekahurvägi, alustades Ivo Linnast ja Tõnis Mägist ning lõpetades Compromise Blue, Kolumbus Krisi, Led R-i, Freddy Tominga ja mitme teisega. Nende artistide puhul võib kindel olla stiilipuhtas, kuid ühtlasi turvalises töötluses.

Kaunis ettearvatavasse ritta mahuvad ka uue põlvkonna sooloartistide Ott Leplandi («Kaotan»), Lauri Pihlapi («Tühjad pihud») ja Uku Suviste («Pajud on urvas juba») versioonid.

Aga piisavalt leiab heliketastelt ka Grapsi loomingu üllatavaidki tõlgendusi. Minu lemmikute hulka kuuluvad kindlasti Boogie Company «Dr. Noormann», Bombillaze «Lillekimp imet teeb» ja No-Big-Silence’i «Imelik masin».

Mulle on tribuutide puhul alati meeldinud, kui kaverdajad on suutnud muuta algmaterjali sujuvalt selliseks, nagu oleks see nende endi lugu. Seetõttu võib eelmainitute sekka rahumeeli liigitada ka Pantokraatori, Hendrik Sal-Salleri, Jaan Pehki & Imandra Lake'i, Blacky, Terminaatori ning mõne teisegi töötlused.

Kadunud materjal

Mujal maailmas on kombeks anda pärast populaarse artisti surma uuesti välja tema varasemaid plaate ning lisaks veel mõni seni avaldamata materjaliga. Kuigi viimasesse kategooriasse võib kuuluda ka kahtlase väärtusega kraami, on see fännide seas hinnatud.

Meil sellist traditsiooni ei ole. Nii ongi kahju, et seniajani pole CDna ilmavalgust näinud kumbki Grapsi vinüülplaat, ehkki mõlemad kuuluvad eesti roki klassikasse. Kogumikel on kõik lood mõistagi olemas, kuid iga tõsine muusikasõber teab, et terviklik album on hoopis midagi muud kui suvaliselt reastatud parimad palad.

Mõni kuu enne surma väitis Raudmees «Sakalale» antud intervjuus, et tal on varuks palju materjali. Veel sama aasta lõpul tahtis ta avaldada uue plaadi ning järgmisse aastasse plaanis ühe «karmi plaadi».

Huvitav oleks teada, mis sellest materjalist on saanud ja kas osa oli juba sellises valmimisjärgus, et võimaldanuks avalikkuse ette toomist.

KOGUMIK

«Gunnar Graps — tribuut»
• 3 CDd. Erinevad esitajad
• Koostaja Jaak Ahelik
• Mittetulundusühing Eesti Trummarite Liit 2011