Viljandimaal tohib sel hooajal küttida neli karu

Pruunkaru Foto: Elmo Riig

Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahihooajal küttida kuni 69 pruunkaru, mis on kaheksa isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu on jaht lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimiseks.

Mullu sügisel oli Eestis ligi 750 karu. Karu käekäigu üheks indikaatoriks on poegadega pesakondade arv ning möödunud aastal registreeriti Eestis enam kui 80 pesakonda. Suurkiskjate kavas on eesmärgiks seatud vähemalt 60 sama-aastaste poegadega karu pesakonna olemasolu ning praegune pesakondade arvukus on varasemate aastatega võrreldes suurim. Lisaks paistavad viimased viis aastat silma kõrge pesakonna keskmise suurusega, kus tavapärase kahe poja asemel on neid üha enam kolm või neli, väga harva ka viis.

"Seega on meie karupopulatsioon heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale," sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. "Paraku kaasneb karudega ka kahjustusi. Samas ei ole need väga tugevas seoses isendite arvukusega, vaid pigem toidu kättesaadavusega. Kõige kergem saak on neile mesitarud. Kui jahedavõitu kevadel taimestik kiratseb, kipuvad karud näljale leevendust otsima just sealt."

Juuli lõpuks on karud lõhkunud 252 mesitaru, see on 100 võrra enam kui eelmisel aastal. Lisaks sellele on murtud ühes talumajapidamises poni ning lõhutud 82 silopalli. Tänavu on tulnud välja anda ka üks eriluba nuhtlusisendi küttimiseks väljaspool jahiaega. See oli tiheasustusalal pikemalt toimetanud ja kahju tekitanud isendiga.

Asula lähedale sattuvatele karudele ei tohiks kindlasti söögiks jätta või metsa visata toidujäätmeid, sest see tegevus harjutab nad inimeste lähedusega ning muudab inimestest sõltuvateks. Seetõttu tekivadki niinimetatud nuhtlusisendid, kes käivad asulates inimeste juures lihtsasti kättesaadavat toitu noolimas, olgu selleks siis prügikastides leiduvad toidujäätmed, mesitarude mesi või koduloomad, keda murda. Karu saab suurepäraselt hakkama ilma inimese sekkumiseta – looduses on talle piisavalt toitu, sealhulgas saakloomi, näiteks metskitsi ja põtru. Seega pole inimpelglikul karul üldjuhul põhjust tiheasustusalale tulla.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on arvukuse üldised näitajad ja kahjustuste esinemise sagedus. Kokku on esimese osa küttimismaht Eestis 63 isendit. Ülejäänud osa küttimismahust eraldatakse jahihooaja jooksul, suunates see kahjustuspiirkondadesse.

Karu küttimismahtu määrates on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil. Poegadega emakaru küttimine on keelatud. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

Valga ümbruses ringi liikuvate noorte Pihkva karude pärast muretsema ei pea, sest Valgat ümbritsevates jahipiirkondades ei ole karujaht lubatud.

Karu küttimise esialgsed kvoodid maakonniti

• Harju maakond – 4

• Hiiu maakond – 0

• Ida-Viru maakond – 10

• Jõgeva maakond – 9

• Järva maakond – 6

• Lääne maakond – 0

• Lääne-Viru maakond – 9

• Põlva maakond – 3

• Pärnu maakond – 4

• Rapla maakond – 5

• Saare maakond – 0

• Tartu maakond – 8

• Viljandi maakond – 4

• Valga maakond – 1

• Võru maakond – 0