Veetornis näidatakse pärandit läbi luubi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandi vana veetorn
Viljandi vana veetorn Foto: Elmo Riig

Augusti lõpuni saab Viljandi vanas veetornis näha kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna näitust "Pärandiluup".

"Pärandiluup" tutvustab seda pärandit, millega rahvusliku metallitöö, ehituse ja tekstiili erialadel tegeletakse. Näituse tutvustuses seisab, et pärand on osa meist, meie identiteedist, eneseteadvusest, koha- ja ruumitajust ning igapäevasest keskkonnast. Pärand ei ole museaal. Pärand on elus asi. See areneb meiega koos ja leiab üha uusi vorme ja väljundeid. Pärandiluup aitab märgata ja näha.

Veetorni näitusel on lisaks üleval valik rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste töödest, mis olid hiljuti Tartu ülikooli muuseumis näitusel "Üits ravvatükk miu pihun". Ekspositsiooni pealkiri tähendab mulgi keeles metallitükki mu pihus. See väljendab tööde valmimise esimesi samme: kõigepealt on mõte, idee, eesmärk, materjal ning seejärel tuleb läbi mõelda eseme kujundus ja selle valmistamiseks leida sobivad tehnoloogiad.

Näitusel on eksponeeritud üliõpilaste valmistatud ehted, sepised, tarbeesemed. Kasutatud tehnoloogiate nimekiri on põnev: valu, viilimine, taondamine, väänamine, kiviistutus, filigraan, mokumegane, galvanoplastika, emailimine ja punumine. Materjalidest on kasutatud hõbedat, vaske, messingut, terast, luud, puitu ja muud.

Näituse on koostanud Leele Välja, Eilve Manglus ja Indrek Ikkonen.

Tagasi üles