Nutisõltuvus – müüt või igapäevane karm reaalsus?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Laps võib ennastunustavalt mängida või lõpmatuseni netis surfata, otsides üha uusi pilte, videoklippe või infot. Foto on lavastatud.
Laps võib ennastunustavalt mängida või lõpmatuseni netis surfata, otsides üha uusi pilte, videoklippe või infot. Foto on lavastatud. Foto: Liis Treimann (Postimees)

Noorema põlvkonna elu lahutamatuks osaks kujunenud nutitelefonidest on saanud vanemate, haridusasutuste ja psühholoogide õudusunenägu. Lapsi ja noori sildistatakse kergel käel sõltlasteks, lahendust ja ravi aga enamasti otsima ei asuta.

«Nutiseadmete teemal võiks sõltuvuse asemel kasutada täpsema terminina kompulsiivset või probleemset nutiseadme kasutamist,» täpsustab gestaltpsühhoterapeut Kaire Talviste. Tema sõnul nimetavad vanemad last küll nutisõltlaseks, aga ei tõtta talle abi otsima, mis oleks sõltuvuse korral loogiline.

Tagasi üles