Repliik. Ajatu aja võlurid

Öeldakse, et surma ees oleme kõik üksi. Võib-olla tõesti. Aga enne seda paratamatut morbiidset fopaad me mõnda aega ikkagi elame. Ja vaat elama pole küll keegi üksinda loodud. Jah, kõigil ei õnnestu elumere lainetel õõtsudes sinna va abielusadamasse purjetada ning siis koos kalli kaasaga väärikalt vananeda.

No mis seal ikka. Pereta ehk kuidagi saab, aga ainult siis, kui on sõbrad. Ilma sõpradeta pole elu Maal aga võimalik. Ühelt poolt annavad nad sellele ajajupile, mida me eluks nimetame, tõelise väärtuse.