Viljandi järve kehvas seisus on süüdi inimene

Viljandi järve ilmestab sel suvel pirakas veetaimedest saar, mis paistab eriti hästi silma kõrgemalt, näiteks lossimägedest. Foto: Gerthrud Grents

Kes on suvel Viljandi järve ­ääres käinud, on tõenäoliselt märganud, et selle keskele on moodustunud veetaimedest saareke. Kuigi suvitajad võiksid soovida ranna niitmist, võib see ekspertide sõnul tuua kaasa hoopis suuremad mured. Küsimusele, miks Viljandi järv on taimestiku kasvuks nii soodne, pole teist vastust kui inimtegevus.

«Viljandi järve suurim mure on Viljandi linn,» ütles Eesti looduskaitse seltsi Viljandi osakonna juhataja Jaak Jaaku, viidates sajuveesüsteemile, mis ei juhi järvest eemale linnatänavate vihma- ja lumesulavett. «Randa minnes on näha, kuidas tänavate poolt tulevad vaod, kust vesi on alla tuisanud.»