Täna väitlevad Hillar Sein ja Randel Länts «Sakala» internetiküljel teema üle, mille tähtsust piirkonna tulevikus on raske ülehinnata: kas noorte äraminek Viljandimaalt on paratamatu?
Veebiväitlus: noorel pole põhjust Viljandimaalt välja rännata
19. detsember 2011, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi volikogu liige, praegu Brüsselis europarlamendi liikme Ivari Padari nõunikuna töötav Randel Länts kaitseb seisukohta, et noorel pole põhjust Viljandimaalt välja rännata, Ugala teatri juht Hillar Sein väidab aga vastupidist.
Väitlus algab avakõnedega, millele kella 12.30—15 järgneb reaalajas ristküsitlus. Sellest saavad osa võtta ka lugejad, postitades oma küsimusi kommentaariumisse, kust väitlusseltsi moderaator paremad vastamiseks välja valib. Seejärel saavad pooled pool tundi aega lõppsõna kokkuseadmiseks.
Randel Läntsi avakõne
Alustuseks defineerin noore. Noor inimene on vanuses 16—35 eluaastat.
Väljarändamise defineerin kui alalise elukoha muutmise, mitte õpinguteks või teatud ajaks eemaleminemise.
Esimene argument: õppival noorel pole põhjust maakonnast lahkuda, sest siin pakutakse kvaliteetset ja mitmekülgset haridust.
Haridus on meie tulevase elu vundament. Tööjõuturu statistikale tuginedes võib väita, et haritud ja/või oskustega inimene leiab kergemini tööd, kui teadmiste ja/või oskusteta inimene.
Maakonnas on kaheksa gümnaasiumi, kaks kutseõppeasutust, täiskasvanute gümnaasium ning kaks rakenduslikku kõrgharidust andvat asutust. Lisaks sellele hulk huviharidust pakkuvaid asutusi. Viljandisse luuakse riigigümnaasiumi, mille eesmärk on pakkuda kvaliteetset üldharidust kogu maakonna õpilastele. Edasiõppimise võimalused on mitmekesised: saab õppida majandust, kultuuri ja põllumajandusega seonduvat, aga ka ameteid teenindussektoris.
Seega on Viljandimaal kõik tingimused nii tugeva üld-, eri- kui kõrghariduse omandamiseks.
Teine argument: noortel on väga head sportimis- ja kultuuriga tegelemise võimalused.
Viljandimaad on õnnistatud kauni loodusega — on ju meie maakonna tunnuslausegi «Ürgses rütmis». Ja viljandimaalased on osanud seda potentsiaali ilusasti ära kasutada, luues ridamisi spordi- ja kultuurirajatisi.
Viljandi järv ja selle äärne ei paku tegevust ainult suvel, mil lisaks ujumisele on võimalik tegelda sõudmise, aerutamise või veemotospordiga, vaid ka siis, kui veekogu on jääga kaetud ning sinna rajatud looduslik uisuväljak. Maakonnas on palju terviseradu nii jooksmiseks, kepikõnniks kui suusatamiseks. On modernne spordikool ning edukaid spordiklubisid. Viljandis on professionaalne teater ja kõrgkultuuriüritusi pakkuv pärimusmuusika ait. Omavalitsused toetavad isetegevust.
Järelikult on suurepärased võimalused, et terve vaim oleks ikka ka terves kehas. Vaimselt ja füüsiliselt terve inimene on töövõimelisem, sotsiaalsem, kokkuvõttes kasulikum kogu riigile.
Kolmas argument: noorel perel on Viljandis turvaline lapsi kasvatada.
Lastekasvatamine on üsna stressirohke tegevus. Kas on lasteaiakoht? Kas koolitee on turvaline? Kas ma lapse pärast tunde trenni ikka jõuan viia?
Erinevalt pealinnast pole Viljandimaal lasteaiakohtadega raskusi. Nii maakonnakeskuses kui mujal on liiklus rahulik ja turvaline. Õhk on samuti puhtam kui suurtes keskustes ning üldist sagimist on vähem. Aeglasem elutempo võimaldab rohkem keskenduda perele.
Kõike seda arvesse võttes on õhk ja ümbruskond väikemehe või tüdrukutirtsu sirgumiseks väga head ning lasteaia- ja koolitee lühike ja turvaline.
Hillar Seina vastukõne
Esimene argument: peale haridustee lõpetamist pole põhjust noorel Viljandisse jääda ega tulla, sest siin napib töökohti.
Viljandis tegutsevad ettevõtted on suuresti spetsialiseerunud odavtööjõule ja noortele pole need kohad atraktiivsed. Pärast üldhariduskooli lõpetamist proovitakse minna õppima kas Tartu või Tallinna ülikooli, mille lõpetamise järel on väga raske tulla Viljandisse tagasi, sest ei leita sobivat tööd. Et kõik ei suuda olla endale ise tööandjad ja kaugtöö pole tihti võimalik, jääb Viljandi tänu ühekülgsetele töökohtadele konkurentsist välja.
Järelikult pole noorel Viljandisse tagasiteed enne, kui meie ettevõtlus ei suuda areneda senisest tunduvalt laiematesse valdkondadesse, eeskätt luua kvalifitseeritud ja kõrgepalgalisi töökohti.
Teine argument: Viljandi pole linnaruumina noortele huvitav.
Viimastel aastatel pole Viljandi kui elukeskonna arengus toimunud märgatavalt muudatusi.
Nädala sees suletakse enamik toidukohti enne kella 21. Pole korralikku ujulat (mis ei pea suure veekeskuse mõõtmeid välja andma). Viljandi järve rannas pole peale väikelastele mõeldud mänguväljaku viimastel aastatel midagi ehitatud. Rannas pole korraliku söögikohta-kohvikut, kus suveõhtutel aega veeta. Alakasutatud on lossimäed, kus võiks aasta ringi olla tunduvalt rohkem tegevust. Viljandil pole keskväljakut, mille ümber võiks tegevus käia ning mis oleks arhitektuuriliselt põnev ja omanäoline ala, mida sõidetakse vaatama teistest paikadest.
Seega on Viljandi viimase kümnendi jooksul palju aega mööda lasknud, et muuta linnaruum noortele huvitavaks ja elamisväärseks.
Randel Läntsi vastulause Hillar Seina avakõnele
Tänapäevane töö on oma iseloomult kaugtöö, see tähendab, pole erilist vahet, millises maailma otsas midagi tehakse — tehnoloogia vahendusel on tulemus kättesaadav sekundite jooksul. Eriti tõsi on see praeguses majanduskriisis, kus väga paljudel tuleb ümber mõelda oma potentsiaalne karjäär.
Ebahuvitavust võib ju alati vaadat kui potentsiaali, mis Viljandimaal on suur. Rahuoluks ei tohi kunagi niikuinii põhjust olla, sest see teeb laisaks, niisama istumine nüristab meelt. Nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linna, et lõpe ka Viljandimaal tööd ja tegemised.
Viljandimaal on lihtne kodukoha arendamises kaasa lüüa, pane ainult käsi külge. Oled tubli ja ettevõtlik, siis aetakse sind lausa tikutulega taga. Hierarhia on madal ja tagatubades asjaajamise osakaal väike. Järelikult sõltub kõik vaid pealehakkamisest. Löö aga käsi külge. Võimalusi jätkub veel aastateks.