Sünnitada ei ole võimalik tagantjärele

Rahvastikuminister Riina Solman

FOTO: Erik Prozes/Postimees/Scanpix

ENNE JAANIPÄEVA avaldas statistikaamet uue rahvastikuprognoosi. Selle kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Prognoos tehti ka maakondade lõikes. Statistikaameti hinnangul toimuvad maakondades muutused erisuguselt: kui Eestis kokku väheneb rahvaarv 2045. aastaks 2,7 protsenti, siis Ida-Viru-, Järva-, Valga- ja Jõgevamaal kolmandiku võrra. Rahvaarv kasvab enam Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Tartu maakonna rahvaarv püsib samuti väikses kasvutrendis. Viljandimaa rahvaarv väheneb 27 protsenti ehk veidi enam kui neljandiku võrra, absoluutnumbrites 46 000-lt, 34 000-le. Pildi teeb Viljandimaal keerulisemaks see, et samal ajal kui eakate ehk üle 70-aastaste inimeste arv isegi veidi kasvab rände ja eluea pikenemise tõttu, siis alla 50-aastaste puhul prognoositakse üle 40 protsendi väiksemat elanike hulka.

Sellised prognoosid ei ole loomulikult täppisteadus, küll aga abivahend informeeritud poliitikate kujundamiseks. Kindlasti on ennustus, et maakonna elanikkond ja nooremate elanike arv nii palju väheneb, ohusignaal, mida eirata ei ole võimalik. Need arvud tähendavad, et vähemaks jääb õpilasi, aga ka tööealisi täiskasvanuid, kes loovad väärtust erasektoris või pakuvad teenuseid avalikus sektoris. Vähem on arste, õpetajaid, torumehi ja teisi. Aga ka tarbijaid on vähem, mis tähendab vähem teenindusasutusi ja kõike muud. Perspektiiv pole ühestki küljest vaadates rõõmustav, kuid pead liiva alla peita pole mõtet.

PROBLEEMI PÕHJUSTEST. Kahaneva rahvaarvuga maakondades on statistikaameti hinnangul elanikkond keskmisest vanem ja neis kujundab rahvastiku arvu peamiselt surmade hulk. Teisisõnu – paljud lapsed ja noored, kes nendes maakondades peaksid elu üleval hoidma ning edasi viima, on jäänud sündimata või kolinud kas üksi või koos vanematega Tallinna või välismaale. Siia jäänud on vanemad inimesed, kellest paljud on oma töö juba teinud. Minu lugupidamine kõigile, kes on jäänud ja Viljandimaal elu edasi viivad.

Mida sellises olukorras teha? Selge on, et sünnitada ei ole võimalik tagantjärele. Seega saab Viljandimaal olla lahenduseks eelkõige rändesaldo parandamine. Aga et inimeste arv Eestis tervikuna on piiratud, siis saab ainus tegelik lahendus olla edasivaatavalt sündimuse kasvatamine. Lihtsamalt öeldes tuleb pingutada, et vähem oleks Viljandimaalt lahkujaid ja rohkem Viljandimaale tulijaid ning et Viljandimaa peredes sünniks ja kasvaks rohkem lapsi.

EESTI PEREPOLIITIKA on Euroopa vaates üks heldemaid. Meil on väga helde vanemahüvitis ja -puhkus ning pere suurusega seotud kasvavate lastetoetuste süsteem, mis tagab kolme lapsega perele juba vähemalt 500 lisaeurot kuus. Loomulikult ei ole meie peretoetused veel põhjamaade tasemel, kuid seda ei ole ka meie tootlikkus ja palgad. Tugi ja abi peredele on loomulikult laiem: lasteaiad, koolid ja huviringid peavad olema kättesaadavad kõigile ning aitama lastel kasvada ja areneda.

Küsimus on aga selles, et pered ei ela vaid toetustest ja teenustest. Eelkõige on vajalik usk, et tulevikus oleks tööd ja leiba. Et oleks usku, et lapsed elavad paremini, et elu läheb paremaks. Ja selle usu aluseks saab olla see, kui maakonnas on piisavalt ettevõtteid, kes loovad häid töökohti ja maksavad head palka. Muu on oluline, aga ilma ettevõtluseta pole ühelgi piirkonnal tulevikku.

MINA NÄEN, ET Viljandimaa tuleviku eelduseks on eelkõige head kauba- ja transpordiühendused Tallinna, Tartu ja Pärnuga. Teiseks, korralik koolivõrk, mis tagab kohaliku tööturu vajadusi arvestava keskhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse. Viljandi kultuuriakadeemiat, aga samamoodi ka Cleveroni akadeemiat ja kõiki teisi koole, mis toovad Viljandimaale uusi inimesi ning pakuvad neile haridust ja oskusi, samuti kohalikele ettevõtjatele ja asutustele vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu, on selles kontekstis võimatu üle hinnata. Oluline on keskenduda nendele valdkondadele, mille osas on olemas kohalik eelis, aga mitte ainult. Maailma kogemus on näidanud, et piirkonna ettevõtlus peab olema kriiside vältimiseks võimalikult mitmekesine.

Ma tervitan alanud Viljandi pärimusmuusika festivali ja loodan väga, et festivali kümnete tuhandete külaliste hulgast vähemalt mõnisada seob oma elu ka Viljandimaaga. Kultuur on üks mootoritest, mis Viljandimaad on aidanud ja aitab ka tulevikus.

Tagasi üles