Homme Viljandi spordihoones peetav 25. Sakala karikasarja neljas etapp on piduliku hõnguga, sest Sakala klubi tähistab ühtlasi oma 20. aastapäeva.
Pidutsevad lauatennise mängijad kogunevad homme spordihoones
10. jaanuar 2009, 17:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu Viljandi lauatenniseklubi Sakala juhi kohustusi täitva Peeter Allikoja jutu järgi asutati klubi ametlikult 1989. aasta 15. jaanuaril, selleks ajaks oli siin aga juba viis aastat korraldatud lauatennise karikasarja.
«Oli aeg, mil Eestis hakkasid esimesed spordiklubid tekkima. Et Viljandimaal oli toona juba töökas ja ühtehoidev lauatenniseaktiiv olemas, oli klubi tegevuse ametlik vormistamine loogiline samm,» kõneles ta.
Ka Peeter Allikoja ise on klubi tegevuse juures olnud selle loomisest saadik.
«Aeg on lisanud meie ridadesse uusi innukaid inimesi, mõni on aga sellest tegevusest ka tagasi tõmbunud,» rääkis ta.
Kahekümne aasta jooksul on lauatennis kui spordiala Allikoja sõnul tublisti muutunud ning sellega tegelejaid on tunduvalt juurde tulnud.
«Kui meie alustasime, oli Eestis kaks-kolm suuremat lauatennisekeskust, nüüd on neid tublisti üle kümne. Viljandimaal tehakse praegu tõsisemat tööd Võhmas, Suure-Jaanis ja Viljandis,» kõneles ta, täpsustades, et Suure-Jaanis on tänaseks loodud oma klubi, mis on Sakalast välja kasvanud. «Teeme aga endiselt koostööd ja meie vahel valitsevad head suhted.»
Ligi saja liikmega Sakala klubisse kuulub hulganisti Viljandi spordikooli lauatennise osakonna õpilasi ning Peeter Allikoja tõdes, et nende haaramine klubi tegevusse on selle spordiala järjepidevuse tagamisel väga tähtis.
«See annab treeneritele kindlustunde ning noortele mängijatele paremad treeningutingimused,» lausus ta. «Kulutame noortele üpris suure osa oma klubi eelarvest.»
Noortele võistlusreiside ja treeningvarustuse soetamise kõrval toetab Sakala klubi ka treenerite koolitust.
«Kui spordikoolil on võimalik toetada vaid palgaliste ehk teisisõnu juba ametlike treenerite koolitust, siis meie oleme aidanud nii mõnelgi huvilisel treenerikutset omandada ja tänapäeval hädavajalikku atesteeringut saada,» kõneles Allikoja.
Ühe niisuguse näitena nimetas ta viimati klubi toel atesteerimise läbi teinud Aleksandr Kirput.
Sakala klubi aastaeelarve on Peeter Allikoja ütlemist mööda paaril viimasel aastal olnud ligi 300 000 krooni, kuid enamiku sellest on aidanud katta toetajad.
«Reaalselt meil sellist raha pole. Eelarve on meil tekkepõhine: kui võimalusi ja toetajaid leiame, saame ka kulutusi ja investeeringuid teha,» selgitas ta.
Klubi 20 tegevusaasta suurima töömahu ja ka riskiga projektina tõi Peeter Allikoja välja mullu Viljandis korraldatud Põhja-Euroopa lauatenniseveteranide tiitlivõistlused. Ta ei teinud saladust, et selle turniiri organiseerimise võttis klubi oma õlule puhtalt kommertslikel kaalutlustel. Nimelt maksti osavõtumaksude rahast tagasi klubi juhatuse käendusel võetud kopsakas pangalaen.
«Praeguses majandusseisus tundub kummaline säärast laenu saadagi. Soetasime aga selle eest klubile 16 uut võistluslauda,» lausus Allikoja.
Kõnealuse turniiri korraldamine tähendas viljandlastele ligi üheksa kuud kestnud aega ja vaeva nõudvat ning närvesöövat ühiskondlikku tööd.
«Tuleb tunnistada, et heaoluriikidest pärit veteranmängijad on sageli väga kapriissed. Nii et selle turniiri korraldamine polnud sugugi kerge töö,» sõnas Peeter Allikoja.
Sakala klubi sportlikest saavutustest tõi ta esile 1999. ja 2000. aastal teenitud Eesti võistkondliku meistrikulla. Eesti tiitlivõistlustelt on klubi liikmed auhinnalisi kohti aja jooksul teeninud aga kuhjaga.
«Üks Eesti meister on meil veel: Jaanus Allikoja on Eestis üksikmängus enim pronksmedaleid korjanud lauatennisist. Eelmisel hooajal üllatas ta oma karjääri seitsmenda üksikmängus teenitud kolmanda kohaga,» lisas Peeter Allikoja naljatledes.