Mida teha kanaga, kes ei mune? (1)
MIDA TEEB taluperenaine kanaga, kes õrrel istudes lubab muneda kuldmune, kuid haudekohas valitseb täielik tühjus? Sellist kana ootab õiges peres supipott, sest nii on tast vähemalt kuigipaljugi kasu.
Eelkirjeldatud olukorda võiks piltlikult võrrelda seni pikka aega Eesti valitsuses istunud erakondade tegevusega pensionäridele inimväärse elu tagamiseks. Pensionäride vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on väga suured. 2017. aastal oli Eestis ligikaudu 42 protsenti 65-aastastest ja vanematest inimestest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Euroopa Liidu keskmine on 15 protsenti. Kulutused, mida Eesti avalik sektor tegi pikaajalisele hooldusele, olid alla poole Euroopa Liidu keskmisest. Lisaks on rahuldamata ravivajadusega inimeste osakaal Eestis endiselt üks Euroopa Liidu suuremaid, mis osutab tervishoiu kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi tulemuslikkusega seotud probleemidele.
Nende faktide taustal on igale normaalselt mõtlevale inimesele küsimatagi selge, et selline olukord ei ole saanud tekkida üleöö, vaid see on olnud pikaajaline protsess, mille käigus pensionäride elu ja toimetulek on pehmelt öeldes jäetud lihtsalt tähelepanuta. Just 17 aastat valitsuses istunud Reformierakonna teene on see, et pensionärid on mõistetud elama pensionist, mis on häbiväärselt allpool vaesusmiinimumi. Omaaegse Reformierakonna peaministri Taavi Rõivase lauset, et riiki on vaja vaid natuke peenhäälestada, võib võrrelda enam kui 40 aastat tagasi jooksnud filmi pealkirjaga «Äraaetud hobused lastakse ju maha»: eakad on oma panuse andnud, mis meil neist enam. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on olukord eriti hull, sest eakate vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht kipub paranemise asemel hoopis süvenema. See on kahjuks karm tõde.
TAHAN tuua veel ühe piltliku näite. Kindlasti on mõned kuulnud või lugenud ajakirjandusest juhtumitest, kus arst lohutab pikalt valudes vaevlevat patsienti, et tolle tervisega pole midagi hullu, see on vaid väike põletik. Arsti vahetades selgub aga karm tõde: põletiku asemel võimutseb organismis vähkkasvaja.
Praegusel valitsusel seisab ees raske ülesanne, et leida vahendid eakate vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu kõrvaldamiseks. Nii nagu vähkkasvaja ravimisel ei toimu muudatused üleöö, võtab aega ka pensionäride olukorra parandamine. Üks on aga kindel: muutused eakate olukorra parandamiseks hakkavad toimuma.
PS. Supp tühja kaagutavast kanast tuleb kindlasti maitsev – on ta ju jõude elades end rammusaks söönud.